Perearsti nõuandetelefoni teenusest on teadlik 66% Eesti elanikest, samas kasutanud on seda 21%, selgus sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud arstiabi rahulolu-uuringust.
Nõuandetelefon kogub tuntust
24. veebruar 2014, 22:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearsti nõuandetelefon 1220 vastab aastas enam kui 230 000 pöördumisele, kaheksa tegevusaasta jooksul on kõnede arv aasta-aastalt kasvanud.
Nagu täpsustas Valgamaalasele Kertu Eensaar haigekassa avalike suhete osakonnast, puudub statistika selle kohta, kui agaralt on telefonile helistanud Valgamaa elanikud. Arvestust peetakse tema sõnul regioonide kaupa.
«Viie Lõuna-Eesti maakonna elanikest on uuringu kohaselt teenust kasutanud 19 protsenti,» kinnitas Eensaar.
Uuringu «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013’’ andmetel oli 88% nõuandeliinile helistanutest saadud nõuannetega rahul.
Nõuandetelefoni kõnede analüüsi kohaselt vajab valdav enamus perearsti nõuandeliinile helistajatest nõustaja juhiseid, kuidas end kodus ravida. 10 protsenti helistajatest suunatakse arsti vastuvõtule ning neist omakorda 0,3 protsenti on kõige tõsisemad juhtumid, mil läheb tarvis kiirabi.
Perearsti nõuandetelefoni arst Lauri Laas julgustab perearsti töövälisel ajal ootamatu tervise halvenemise korral võtma esmalt ühendust perearsti nõuandetelefoniga, et saada kodust lahkumata nõu edasise tegevuse osas.
"Pädeva nõuande saamiseks tervisehädade korral piisab enamikul juhtudest nõuandetelefonile helistamisest, mida on ka väga kehva enesetundega lihtsam teha, kui võtta ette teekond haigla esmaabisse," lausus Lauri Laasi.
Nõuandetelefonil vastavad helistajatele vahetustes kokku seitseteist kogenud perearsti ja neliteist pereõde, kes aitavad analüüsida seisukorra kriitilisust ja annavad tegutsemisjuhised esmaseks abiks, lihtsamate olukordade puhul ka koduseks raviks.
"Juhul kui tegemist on imikute või teiste riskigruppidega, võetakse seda nõuannete jagamisel kindlasti arvesse. Oluline on, et inimesed vastaksid nõustaja küsimustele ausalt ja täpselt. Nii saab ka antav nõuanne olla asjakohane," rõhutas Lauri Laas.
Helistaja seisundi hindamiseks on nõuandetelefonil välja töötatud sümptomite skaala, et eristada tavapäraste probleemide hulgast olulisi terviseriske. »Sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitatakse helistajal pöörduda oma perearstile või haigla valvetuppa või suunatakse kriitiline kõne kohe edasi kiirabisse," ütles Laas.
Perearsti nõuandetelefon 1220 on üleriigiline telefon, mis pakub meditsiinilist nõu ööpäev läbi eesti ja vene keeles. Telefonilt saab konsultatsiooni lihtsamate terviseprobleemide korral ning juhiseid esmaseks abiks. Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad kõik, ka ravikindlustuseta inimesed. Helistades kehtib kõne algusest paketipõhine helistamise hind. Teenust rahastab Eesti Haigekassa.