«Kuna meie Jaani kirik on arhitektuuri poolest hilisbarokk-klassitsistlikus stiilis, mängis kiriku interjöör ja samas ka väga hea akustika omamoodi muusikale kaasa. Nii esinejad kui ka publik jäid väga rahule,» kinnitas kiriku organist Jüri Goltsov.

Barokiajastu pillide koopiad, millel muusikud mängisid, on käsitsi valmistatud. Publik sai kuulata Carl Heinrich Grauni ja Johann Sebastian Bachi intrumentaalteoseid ning Antonio Caldara, Antonio Vivaldi ja Georg Friedrich Händeli aariaid. Soleeris kontratenor klavessiini ning barokkflöödi saatel.

«Kontratenoreid ei kuule just tihti. See on kõrge meeshääl, mis kõlab nagu alt ja kohati isegi nagu metsosopran,» rääkis kiriku organist. «Miks kirjutati toona aariad nii kõrgele meeshäälele? Aga sellepärast, et naistel oli tollal keelatud vaimulikku muusikat esitada. Samas oli piibli süžeedel kirjutatud oratooriumides naistegelasi. Nii laulsidki neid aariaid kõrge häälega mehed ehk kontratenorid või ka lausa kastraadid, keda valmistati oratooriumide lauljateks ette juba lapsest saadik,» selgitas Goltsov.

«Kõik aariad puudutasid armastuse teemat – olgu see inimeste vaheline ehk maine armastus või Jumala ning jumalate ja inimeste vaheline armastus,» lisas Goltsov.