Tõrva salongiõhtul väärtustati taasiseseisvumispäeva

Kakskümmend neli aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariiki on meietaolise väikeriigi jaoks pikk aeg ja tugev saavutus, eriti kui pidada silmas agressiivset naabripoliitikat ajavat Venemaad otse meie külje all.

20. august on meile triumfipäevaks ka seetõttu, et erinevalt Lätist, Leedust ja Gruusiast suudeti Eestis sõltumatu vabariik püsti panna ilma verevalamiseta ning asjaolu, et seda päeva vahepeal pilkavalt Edgaripäevaks kutsuti, selle olulisust ei vähenda. 24 aastat tagasi löödi poliitilisel pokkeriturniiril õnnega pooleks lauale kombinatsioon, mis meid veel tänagi riigina maailmakaardil hoiab.

Jah, on selge, et idanaaber ei jäta torkimata, et kogu aeg tuleb oma iseseisvust kaitsta ja kinnitada, et oma väiksusest sõltuvalt tuleb riigina teha tihti ka ebameeldivaid otsuseid. Ja on ääretult kurb, kui kogu selle tõmblemise taustal on sisuliselt terve põlvkond eestimaalasi unustamas, mille nimel kõik see käib, kus isegi on valitseva poole pealt välja öeldud uudissõna „mugavuspagulased“, millega tembeldatakse ühtmoodi tarbetuteks kõik need inimesed, kes oma sissetuleku saavad Soomest, Rootsist, Norrast. Ja et meil ongi olemas põlvkonna jagu inimesi, kelle jaoks siit riigist lahkumine on lihtsalt üks valik, mõnikord ka paratamatu valik.

Seetõttu ei ole 20. augusti sündmuste meenutamine ja selle pühana tähistamine omariikluse seisukohalt kaugeltki mitte väheoluline. Elagu Eesti!

Sellise sõnumiga alustas Tõrva Linnavolikogu esimees Kalle Vister linnakodanike initsiatiivil valminud Igamehekohvikus salongiõhtut „Suvemõtted sõnas, laulus ja muusikas“. Salongiõhtu olid kokku seadnud Thea Leitmaa, Maie Kala ja Vello Jaska, kus ürituse tuumaks olnud Jaska luule ette kandmist ilmestasid vahepaladega Tõrva Kultuurimaja Meesansambel, Maie Kala laululapsed ja Thea Leitmaa, Vello Jaska ning Kaile Mumm lõõtspillidel.

Telgitäiele inimestele pakkus suupisteid ja tummist päikesesooja veini kohalik ettevõtja Eve Sinisalu.

Kas see oli nüüd veini teene, kuid igal juhul Valdeko Kalamehe ja Reet Koppeli esitatud luule ja vahepalade sünergia töötas sajaprotsendiliselt ning üle kahe tunni kestnud salongiõhtu pausideks olid ainult aplausid. Meesansambel ja Maie Kala laululapsed tegid neile omaselt tugeva etteaste, õhtu musikaalseks maiuspalaks olid aga kahtlemata Kaile Mummi imelised lõõtsalood – lihtsad, hinge minevad ja esituselt professionaalsed.

Thea Leitmaa ja Vello Jaska pillimängu Kaile esitusega võrrelda on selge ülekohus, kuid sellegipoolest teenis Leitmaa publiku tugeva aplausi ning Vello Jaska pani üksinda kogu rahva kaasa laulma. Ühislauluga „Ma tahaksin kodus olla“ salongiõhtu ka lõppes.

20. august. Taasiseseisvumispäev. Tasub meeles pidada. Ja pühitseda.

Tagasi üles