Arvamus: Valga vanad ja uued asumid pürgivad kaardile

Jiri Tintera

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Tänavune suvi oli kehvast ilmast hoolimata sündmusterohke. Tavaliste spordi- ja kultuuriürituste kõrval leiab iga aastaga järjest rohkem aset kohvikute, avatud talude, avatud õue, õunaõue- ja aiamüügipäevi. Nende eripära seisneb selles, et neid korraldavad kohalikud inimesed endale ise, seega tekivad need naabruskondade eestvedamisel.

Kogukondade roll Eestis jätkab kasvamist ja kuuleme neist järjest enam. Aktiivsed inimesed asutavad seltse, näiteks Telliskivi või Supilinna selts, kes seisavad kohalike huvide eest.

Tavaliselt moodustavad kogukonna just lähestikku elavad inimesed ja see peab olema paraja suurusega. Näiteks ühe pere või terve linna inimeste kohta me ei saa öelda «kogukond».

Taolise koos tegutseva inimrühma tekkimise eeldus on kohaliku identiteedi olemasolu – see miski, mis inimesi ühendab. Identiteet põhineb kahel asjaolul: nimel ja piiridel. Meil on vaja teada, mis on selle koha nimi, kus elame, ning kus see koht algab ja lõpeb.

Valga linnavalitsus on koostamas uut üldplaneeringut, mille abil püüame suunata linnaruumi arengut aastani 2030. Tahaksime, et siinsetel inimestel oleks suurem roll linna arengus, eeskätt just oma naabruskonnas. Soovime, et kogukonnad seisaksid rohkem oma huvide eest ning osaleksid aktiivsemalt linnaelu edendamises.

Valga ajalooline ruumiline areng on keeruline. 19. sajandi lõpul kasvas linn kiiresti, aastal 1920 oli jagatud pooleks ning 1925. aastaks oli linnaga liidetud Puraküla. Teise maailmasõja ajal sai asula tugevasti kannatada ning nõukogude ajal lisandus palju uusi hooneid. Selle tulemusena on Valga eri osades väga erinev hoonestus. Kesklinna majad ja nende ümbrus näevad välja teistmoodi kui linnapargi ümbrus või raudteetagune rajoon.

Siiski ei ole Valga territooriumi ametlikult kuidagi jaotatud. Kohalikel on veel meeles mõni vana asuminimi, näiteks Puraküla või Kapstamõisa, ning mõnd eraldatud piirkonda eristatakse praegugi nime järgi, nagu näiteks Tambre ja Toogipalu. Sellest hoolimata ei oska enamik Valga elanikest nimetada, millises linnaosas tema kodu täpselt on.

Et võimaldada kohaliku identiteedi tekkimist, koostasime uue üldplaneeringu käigus ka perspektiivsete Valga asumite kaardi. Selle väljatöötamisel oleme lähtunud peamiselt kahest aspektist: ajaloolisest identiteedist ja hoonestuse tüübist.

Igale asumile oli vaja leida sobiv nimi ja määrata piirid. Mõne nime leidsime vanadest allikatest, mõni aga oli vaja juurde mõelda, võttes arvesse piirkonna iseloomu. Piirid panime paika nii, et ühel asumialal oleks hoonestus võimalikult ühetaoline ja teistest asumitest eristuv.

Asumite väljatöötamisel proovisime kaasata võimalikult palju inimesi, kes oleksid nõus meiega kaasa mõtlema. Möödunud kevadel paigaldasime ka linna eri kohtadesse (näiteks Rimi, Selver, Siili keskus, raamatukogu, kultuurikeskus) ka asumite kaardi, kus oli kaks nimeta linnaosa. Selle tulemusena saime ühelt elanikult pakkumise, et ühe nimeta asumi nimi võiks olla Piirimäe. Selle oleme praegu ka kasutusse võtnud.

Kaarti on aga aja jooksul täiendatud ning nime on leidnud kõik linnaosad. Meil on hea meel teatada, et nüüdseks on asumite esmane kaart valmis ja soovime sellega taas inimeste ette tulla, et saada tehtud tööle tagasisidet.

Kui kellelgi tuleb veel häid ettepanekuid seoses asumitega, oleme valmis neid kaaluma ning viima vajaduse ning hea põhjenduse korral sisse ka muudatusi. Selleks tuleb pöörduda linnavalitsusse keskkonna vanemspetsialisti Anni Teetsmanni poole.

Valga asumid

FOTO: Valga linnavalitsus

Tagasi üles