Kommentaar: Ütle, mida mõtled!

Catlin Saar Foto: Arvo Meeks / LEPM

Olen leidnud ennast sageli olukorrast, kus mõni teema või juhtum ajab mind seest lausa keema. Kus soovin endast kõik välja kirjutada ja teistele näidata, mis ma asjast arvan.

Lõpetades aga kirjatüki, hingan korra veel sisse-välja, mõtlen hetke ja otsustan seda siiski mitte avaldada.

Ma pole veel päris täpselt aru saanud, miks see nii on, kuid tundub, et kardan avaldada oma arvamust. Kui veidike ajas tagasi mõelda, tundub, et tegelikult tuleb osake sellest hirmust juba põhikooliajast.

Mäletan hästi, et alguses, olles veel üsna nooruke, avaldasin julgelt oma arvamust klassis või kirjatükkides, kuid miskipärast polnud see õige. Minu arvamus ei olnud õige. Miks? Sest õpetaja, kes seda kuulis või luges, arvas nii.

Ärgem nüüd saage valesti aru, see ei kehti kindlasti kõikide õpetajate kohta. Olen kohanud imelisi õpetajaid, kes just tahavad, et me ütleksime seda, mida tõesti mõtleme, kuid kahjuks ei ole kõik sellised.

See on ausalt öeldes päris nukker, sest paratamatult olen ma nüüd sellises olukorras, kus kahtlen, kas minu arvamus on õige. Jah, ma teadvustan endale, et see ongi õige ja kõigil on õigus oma seisukohale. Tegemist on minu arvamusega ja miks see peakski vale olema, kuid miski mu alateadvuses takistab mind ning paneb  mõtisklema oma sõnade üle.

Ära karda öelda, mida tunned või mõtled, kuid ära tee sellega maha ka kellegi teise arvamust!

Sama toimub ka klassikaaslaste vahel. Eks meist paljud ju mäletavad, kui klassiruumis sai öeldud oma seisukoht millegi kohta ja selle peale oli kuulda naeru. Tõmbusid näost õrnalt punaseks ja muigasid kaasa, aru saamata, et see olukord jätab märgi ka hilisemaks. Tihtipeale ka õpetaja ei öelnud selle peale midagi või muigas hoopiski kaasa. Oli ju naljakas, see Sinu arvamus, kas pole?

Ja tegelikult ei kehti see ainult kooli puhul, vaid ka igapäevaelus. Miskipärast tehakse väga palju asju naljaks ja selline olukord võib tekkida ka siis, kui keegi oma arvamust millegi kohta ütleb. See jätab märgi inimesele, kes oma seisukohta avaldas.

Kui keegi oma arvamust avaldab ja isegi, kui keegi sellega ei nõustu, siis ei tasu seda inimest välja naerda või öelda, et tema seisukoht pole õige.

See kehtib muidugi juhul, kui jutt ei käi millestki faktilisest nagu pii väärtus, mis kõigile teadaolevalt on 3,14 ning keegi väidab, et see on 4,14. Ka sellisel juhul muidugi ei tasu välja naerda, vaid pigem tuleb üritada tõestada, et see on siiski 3,14 ning uurida, miks keegi teine ütleb vastupidist.

Ära karda öelda, mida tunned või mõtled, kuid ära tee sellega maha ka kellegi teise arvamust! Ütle, mida mõtled!