OÜ Lõuna-Eesti Talumuna soovib Väimelasse rajada Eesti suurima, 360 000 lindu mahutava ja 10 miljonit eurot maksva kanala. Plaan on aga põrganud kohalike elanike teravale vastuseisule.
Suurkanala vastased andsid üle 600 protestiallkirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna anti Võru vallavalitsusele üle 600 kanala rajamise vastu kogutud protestiallkirja. Seejuures on alevikus elanikke 500 ringis.
Plaanitavas kanalas saaksid linnud siseruumis vabalt liikuda ning nende munad liigituksid kaubanduses numbri alla 2, millega tähistatakse õrrekanade mune. Aastas peaks Väimela farmist välja veerema 108 miljonit muna ehk 300 muna kana kohta.
Kohalikud elanikud kardavad aga kanalast levima hakkavat haisu ning kanasõnniku lagunemisel tekkivat ammoniaaki, mis Väimela elanike elukvaliteedi alla kisub.
Keskkonnamõjude hinnangus kirjutavad koostajad, et esialgne plaan koguda sõnnik kaheksa kuu ekskremendikogust mahutavasse hoidlasse tähendaks lubatud ammoniaagiheite ületamist ka väljaspool kanala territooriumi.
«Lisaks võivad tunni keskmised kontsentratsioonid ulatuda nii kõrgele, et võivad omada olulist negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule,» seisab dokumendis.
Sestap pandi ettevõtjaile ette, et sõnnik ladustatakse kuivatatud kujul hoopis kinnisesse hoidlasse ning hoidlat tühjendatakse iga kahe päeva tagant.
Tõsi, kanala juurde rajatakse ka lahtine varusõnnikuhoidla, nagu nõuab seadus. Seda aga kasutataks vaid erandjuhtumitel, kui regulaarne sõnnikuvedu peaks mingil põhjusel takerduma.
Kas kanala rajamise protsess edasi läheb, sõltub eelkõige arendajate soovist.