Kultuuriaasta jäljed tundekeeltel

Kunstnik Elo Liivi kavand Sangastesse plaanitavast monumendist.

FOTO: montaaž

Iga inimene jätab siin ilmas ringi kõndides oma jäljed, iga aasta igaühe elukäiku oma. Mõned jäljed kustuvad ruttu, teised aeglaselt. Mõned kestavad palju kauem kui inimene. Täna vaatame neid jälgi, mis lõppenud kultuuriaasta kellegi tundemaailma jättis.

Ilus oli Hedvig Hansoni hell laul Andre Maakeri kitarri saatel Greete motellis Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiate kätteandmisel maakonna tublidele inimestele.

Valga 13. klaveriansamblite festivalil said peaauhinna Narva kaksikvennad Pavel ja Pjotr Markov, kes nüüd on sellel festivalil osalejate east välja jõudnud. Nende poiste üle said eestlased uhked olla ka siis, kui nad Valkas viiendal rahvusvahelisel noorte tähekeste festivalil esinesid.

Sangaste monumendikonkursi «Kummardus rukkile» võitis Elo Liiv. Seda kaunist tööd saab praegu kavandi järgi vaid vaimusilmas ette kujutada, teostamine jääb paremaid aegu ootama. Loodame, et see aeg siiski tuleb, kui kõik Tõrva–Võru maanteed mööda Sangasteni jõudnud valgust kiirgava rukkipihu alt läbi sõites sümboolse õnnistuse saavad.   

Aasta jooksul oli võimalus imetleda paljusid inimesi, kes suutsid midagi erilist korda saata. Üks neist oli Sangaste valla kultuurispetsialist Merle Tombak, kes ei kaotanud pead, kui valla esimesele aukodanikule Harri Kübarale tiitli üleandmise pidulikul tseremoonial peategelane kokku kukkus.

Maakondlikul poistelaulu konkursil näitasid noored mehed, milleks nemad on suutelised, kui antakse võimalus. Siim Kornel esines Jeesusena ja laulis oma kangelase surmaeelset laulu niisuguse sisseelamisega, et värises veel mõnda aega pärast lavalt lahkumistki.

Märtsi alguses elasid Valgamaa kultuuritöötajad üle maakonna kultuurijuhi Helve Brauni omal soovil töölt lahkumist. Tänapäeval vahetavad paljud inimesed oma töö- ja elukohta ning sageli jääb see inimese oma isiklikuks asjaks. Brauni juhtum aga näitas, kui väga teda kultuuri­töötajad hindasid. Artiklit lehes lugesid ka need, kes muidu kultuurilugusid ei loe.

Laatre rahvas austas omakandi kultuurikandjat Jaan Sõrmust, kes pälvis Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi elutööpreemia. Tore oli kuulda, kui häid sõnu öeldi kirjamehele-külakoolmeistrile tema tegude kohta.

Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts andis välja oma esimesed viis pärandihoidja sõlge. Need said Koidu Ahk, Moonika Hallik, Kersti Sirel, Anne Kahk ja Valdeko Kalamees. Nii auhinna andjad kui ka saajad olid uhked ja õnnelikud.

Jaanikese kool pani aluse uue festivali «Tantsime koos» traditsioonile. Osales viis erivajadustega laste õppeasutust. Liigutav oli juba see, kuidas külalisi maja vestibüülis vastu võeti.

Ilus on see, et Valgas tähistatakse emadepäeva lilleseadevõistluse, kontserdi ja peotantsu­võistlusega.

Aasta jooksul oli palju kontserte ja etendusi nii omadelt kui külalistelt, nii väikesele kui suurele publikule. Üks erilisemaid oli noore tõrvalanna Adeele Sepa autoriõhtu kirik-    kammersaalis. Kontserdi lõpus hõiskas Edward Rebane üle saali: «Meil on vedanud, et meil on selline klassiõde ja sõber!» Publik aplodeeris püsti seistes.

Siiri Põldsaare korraldatud noorte omaloomingukontserdil Valga gümnaasiumis sai teoks Adeele Sepa ja Valga neiu Karmen Rõivassepa loomingugruppide kohtumine. Selles oli särtsu ja sära. Kui poleks sellist üritust korraldatud, poleks need grupid kunagi ühe publiku ees olnud.  

Noortel oli palju kordaminekuid. Kuidas köitis aga publikut Tõrva kirik-kammersaalis kaheksakümne seitsme aastane omaaegne operetiprimadonna Therese Masing-Raide koos noorte meestega, seda pidi oma silmaga nägema. Kes nägi, sai osa kõrgest lavakultuurist.

Kõrget lavakultuuri nägid ka valgalased, kui linnapäevade ajal oli kultuurikeskuse laval romantilise õhkkonnaga kontserttuuri «Väike öömuusikal» avakontsert ja laval Lauri Liiv, Janika Sillamaa, Mikk Saar ja Nele-Liis Vaiksoo ning pianist Mihhail Gerts muusikalihittidega.

Mälestusõhtu «Hüvasti, Herta!» liigutas juurte elujõuga. Kohal olnud kirjanikud Aino Pervik, Dagmar Normet ja Arvo Valton aitasid kammersaali tegevdirektoril Ilmar Kõverikul ja teistel Tõrva kandi inimestel manala teele lahkunud Herta Laipaigaga vääriliselt hüvasti jätta.

Põdrala vald avas Riidaja mõisa hoones ajalootoa. Selles hoones on vaja veel palju korda saata, aga kes seal käinud, on ajaloohõngu tunda saanud.

Kui anda oma mälule korraldus elustada kiiresti üks pilt möödunud aasta Valgamaa kultuurielust, tuleb siinkirjutajal silme ette hoopis üks öine minek – Tõrva kirik-kammersaalist ööserenaadilt läbi, küünlad käes, tihedalt seisnud noorte spaleeri kunagise Patküla kooli staadionile Maido Saare lavastatud tantsupeole.

Valga Valge Maja 85. sünnipäeval astus esimest korda üles juubelipidustusteks moodustatud koor. See oli sündmus kohalikus kultuurielus. Veelgi olulisem on, et koor on jäänud kokku, tunneb end perena ja elab oma elu.

Valgas korraldatud maakonna suurte perede jõulupeol valitses seletamatult eriline õhkkond juba perede saali saabumisest saadik.     

Palju emotsioone on alati pakkunud Valga Linna Pensionäride Liidu vene grupi peod ja stuudio Joy kontserdid. Mõlemal on kohe ka uued üritused – täna maskipidu «Karnevaliöö» ja 10. jaanuaril stuudio talvekontserdid.

Igaühel on oma muljed ja elamused. Mõned neist veel.

-------------------------

Muljed ja elamused

Valga kultuurikeskuse direktor Merike-Kai Jeets:

«Mina tundsin suurt rõõmu, et meie avatud uste päeva vastu nii suurt huvi tunti. Maakonnast avaldasid mulle muljet Tõrva Loits ja Järvide kontsert Leigol. Tõrvalased näitasid oma vabaõhuüritusega eelkõige seda, et ilusa ilmaga on võimalik korraldada niisugune üritus, kuhu nii palju rahvast kokku tuleb.

Järvide kontserdiga tuli Leigole kokku väga suur kultuuri kontsentratsioon – neid pidi seal 18 Järvit olema. Luges juba see teadmine, et nad on kõik seal ja siis veel nende nägemine ja kuulmine.»

Sangaste valla kultuuri­spetsialist Merle Tombak:

«Minu mälestustes on kõige eredamalt meie valla kolm üritust Sangaste los­sis – vabariigi aastapäeva tähistamisel valla esimese aukodaniku tiitli üleandmine, lõikuspidu ja olümpiavõitja Gerd Kanteri vastuvõtt.

Kuna Harri Kübar lahkus meie hulgast aasta lõpus, on mul väga hea meel, et me saime talle aukodaniku tiitli anda veel tema eluajal.

Lõikuspidu jäävad meenutama külastajate tehtud Eesti Vabariigi teemaline vaip, mõõgavõitlus, HaleBopp Singersi kontsert ning Mariliin Kindsiko ja Laila Taluniku maalinäitus «Magus mittemidagitegemine».

Olümpiavõitja austamisel oli Sangaste kihelkonna folkloori­ansambli Koidu Tähed esimene esinemine.

Tõrva kirik-kammersaali tegevdirektor Ilmar Kõverik:

«Minule jääb lõppenud aastast meel­de eelkõige ööserenaad «Tare eest algab rada» ja sellele järgnenud tantsupidu «Kodu jääb koduks» Maido Saare tantsulaagris osalenud rohkem kui 130 tantsijaga.

Need kaks üritust – esimese lavastas Maie Koldits, teise Maido Saar –  moodustasid ilusa temaatilise terviku. Aga juba see, kui kell küm­me õhtul tullakse kammersaali klaverit ja viiulit kuulama, on kultuuritöötajale suur rõõm.

«Juurte» sarjast jäi eriti hinge «Hüvasti, Herta!», mille salvestus on väärtus tuleviku jaoks.

Kohtumine «Meie, Koorküla lapsed» haaras palju sealt pärit loomeinimesi. Kaks videofilmi jääb meenutama paljude inimeste sõitu kindral Sootsi ja tema perega seotud paikadesse.

Minu kõige suurem saavutus «Juurte» sarjas on see, et kauaaegne Eesti Teaduste Akadeemia, praegune Euroopa Akadeemia president Jüri Engelbrecht, kelle ema- ja isapoolsed vanavanemad puhkavad Helme kalmistul, leidis vaatamata oma hõivatusele aega tulla meiega kohtuma.

Vana-aastaõhtul käisin kalmistul ja panin küünlad kõigile, kelle juuri oleme otsinud.»

Tagasi üles
Back