Iga neljas inimene kogeb vaimse tervise häiret

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Ekspertnõu annab seal teiste seas SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Sellest nädalast alustab sotsiaalministeerium kampaaniat „Pole hullu“. Sel moel juhitakse tähelepanu asjaolule, et iga neljas inimene puutub elu jooksul kokku vaimse tervise häirega ja näeb seetõttu maailma omamoodi.

Kampaanias annavad mitmed inimesed oma kogemuse põhjal lihtsaid õpetusi, kuidas igapäevaselt erivajadusi arvestades koos paremini tegutseda.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on statistika kõnekas ja mõtlemapanev. "Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puutub iga neljas inimene mingil eluperioodil kokku kergema või raskema vaimse tervise häirega ja see on täiesti loomulik, mistõttu on igati asjakohane kampaania hüüdlause "pole hullu"," ütles minister.

"Me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsilisest, vahel vaimsest tervisest. Kampaania pöörab tähelepanu vaimsele eripärale, millega paljud inimesed igapäevaselt toime tulema peavad. Oma lugu jagavad ja nõu annavad mõnda vaimset eripära omavad inimesed meie endi seast," lisas minister.

Sikkut juhtis tähelepanu, et olenemata erivajadusest ei tohi kedagi ühiskonnast ja tööelust eemale tõrjuda. "Kindlasti ei ole teema vaid nelja seina vahel arutamiseks. See vajab märkamist, mõistmist ja müütide murdmist laiemalt. Eriti just praeguses süvenevas tööjõupuuduses ei tohi unustada, et alati on oluline kaasata kõiki inimesi võrdväärselt."

Eesti Aspergerite Ühingu esimees ja raamatu "Autismi olemus" autor Kaarel Veskis lisas, et erivajaduse kõrval tuleks eelkõige mõista neuroloogilist mitmekesisust ehk neurodiversiteedi olemust. "Inimeste anded, suutlikkus ja võimed on erinevad. Samuti nende reaktsioonid stressile, keskkonnanähtustele, elusündmustele. See on vajalik ühiskonna eduka toimimise, rikastava mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse jaoks."

Tema sõnul tegeletakse ühiskonnas aktiivselt erinevate vähemuste inimõigustega, kuid neuroloogilise mitmekesisuse teemal kõneldakse harva. "Paljud neuroloogilise eripäraga inimesed seda ise ei teadvusta. Kui nad sellest aru saavad, siis tekib nende näol võimas jõud kaitsmaks ka neid, kes ise seda ei suuda."

Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Näiteks räägivad seal oma loo Eesti Aspergerite Ühingu juhatuse esimees Kaarel Veskis, kunstnik Uku Vahur, agentuuri Mixd tegevjuht Meelis Eesoja ning ekspertnõu annavad SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Autismikooli looja Ivica Mägi.

Teavituskampaaniat "Pole hullu" rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja tellija on sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse detsembris. Oma loo jutustavad ja praktilisi nõuandeid jagavad vaimse erivajadusega inimesed ning teemat aitavad laiemalt lahti mõtestada valdkonna eksperdid. Lugusid ja nõuandeid saab lugeda ja vaadata www.tegijad.ee.

"Pole hullu" on loogiline jätk 2017. aasta kampaaniale "Ära põe", mis andis inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. Kampaania oli suunatud eelkõige füüsilise erivajadusega inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tänavune kampaania pöörab tähelepanu vaimse eripäraga inimeste paremaks mõistmiseks ja integreerimiseks.

    Tagasi üles