Galerii: Peipsi-uurijad andsid presidendile ülevaate meie suurjärve seisundist

“Peipsi on meie suurim loodusvara. Me võib-olla ei oska seda veel hinnata,» tõdes täna Mehikoormas president Kersti Kaljulaidi osalusel toimunud vestlusringis Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiajaama järvede uurija Külli Kangur.

Järve seisundit mõjutab Kanguri sõnutsi nii inimtekkeline eutrofeerumine kui kliimamuutused. Kaks kolmandikku valgalast kuulub Venemaale ning kõik, mis sealpool toimub, mõjutab otseselt ka Peipsit. Põhiline fosforivoog tulebki lõunast.

Kui varem oli Peipsi tindi ja latika, siis nüüd latika ja koha järv, märkis kalauurija Väino Vaino. «Kliima soojenemine ning rääbise ja siia arvukus on otseses seoses,» lisas ta. «Kui jääkate läheb veebruaris ära, ongi üks kalapõlvkond vahele jäänud.»

OÜ Latikas juhi Margus Narusingi tähelepanekutel kasutatakse põllumajandusmürke varasemast märksa enam.

«Mida jõukamaks põllumees muutub, seda rohkem ta taimekaitsevahendeid kasutab,» lisas Eesti Loodushoiu Keskuse ihtüoloog Meelis Tambets.

Tagasi üles