Tomi Saluveer: teise laine kartuses

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Ma pole näinud Võru suure ehituspoe ees varem sellist möllu kui sel laupäeval. Parkla jäi ilmselgelt väikeseks ja autorivid ääristasid ka poe juurde viivaid tänavaid. Inimesed valmistuvad teiseks koroonalaineks. Sealhulgas putitavad nüüd paljud suurlinnade elanikud Kagu-Eestisse soetatud majakesi ja muud kinnisvara, et olla isolatsioonis elamiseks sügisel taas valmis.

Võib öelda, et karm haigus on toomas Kagu-Eestisse rohkem inimesi, kui poliitikud suutnud tuua aastatega. Poodides võib tihti kuulda, kui müüja ütleb ostjale: «Võrukad ostavad just seda.» Soovitatakse sõbralikult, milliseid tooteid kohalikud ise eelistavad. Siinsed ehitusfirmad kurdavad aga, et ei jõua tööd ära teha. Ka talukohtadega ja maa müügiga tegelevad ettevõtjad kinnitavad, et aktiivsus on tõusnud.

Ühiskonna käitumist eriolukorra järel võib võrrelda kevadel laudast pääsenud mullikatega, kes ei tea, mida vabadusega pihta hakata. Kuigi viimastel päevadel on koroonasse haigestunute arv taas järjest tõusnud, on õhus värskust ja lootust. Samas on selge, et haigus pole kuhugi kadunud.

Ilmselt ongi kagueestlastel raske aru saada sellest vabanemise tundest, mis on tekkinud pealinlastel pärast paneelmajades nelja seina vahel istumist. Linnainimeste stress on meile võõras. Kagu-Eestis on kõikjal õhku ja ruumi.

Kagu-Eestile võib kriis tähendada kaugtöö arengut.

Maainimesed ei oska tunda puudust ka linnaelu ahvatlustest ja võludest. Erinevalt suurlinna teismelistest ei too näiteks kaupluse H&M taasavamine neile silma rõõmupisaraid, sest sellist poodi siin lihtsalt ei ole. Samuti on raske mõista, kuidas muutusid metsarajad ülekoormatuks, nii et autod ei mahtunud parkima ega inimesed matkarajale. Metsad ja järved on tegelikult igal pool väikese jalutuskäigu kaugusel.

Välismaareise tänavu ilmselt eriti ette ei võeta. Seetõttu on mõistetav, et paljude talukohtade ja majutusasutuste broneeringud on juba praegu nädalate kaupa suveks ette tehtud.

Paljud on pööranud aianduseusku, sest turvalisem on võtta tomat-kurk oma kasvuhoonest ning noppida salatilehti ja tilli juurde maja kõrval olevast peenrast. Mõni on õppinud ära juuksuritöö, teised ostnud poest virna kokaraamatuid või hoopis ehitusalast kirjandust. Paljud lastevanemad on puutunud kokku õpetaja tööga.

Kagu-Eestile võib kriis tähendada kaugtöö arengut, sest just maal asuvates kodukontorites võib peituda piirkonna päästerõngas. Eelmisel nädalal anti Põlva, Valga ja Võru maakonda ühendavale kaugtöökeskuste võrgustikule ka kõlav nimi: Kupland. Just siinsete kuplite, metsade ja järvede vahele tulles leiab eest kaugtööks disainitud maa.