Karis: tahan presidendina olla tasakaalustaja ja vajadusel lepitaja

Riigikogu istungi algul pidulikul tseremoonial andis Alar Karis Vabariigi Presidendi ametivande ja esines Riigikogu ees kõnega. Kõne pidas ka president Kersti Kaljulaid. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

President Alar Karis sõnas parlamendi ees peetud kõnes, et tahab riigipeana ennekõike olla tasakaalustaja ja vajadusel ka lepitaja.

Vabariigi President Alar Karis rõhutas täna Riigikogus ametivandele järgnenud kõnes, et tahab presidendina olla ennekõike tasakaalustaja ja kui vaja, ka lepitaja. „Teadusvaldkonnast pärit inimesena häälestan oma mõtteid ja meeli ikka teadmiste põhises helistikus. See ei ole üksnes mu vabadus, vaid ka kohustus,“ sõnas president Karis.

Eesti riigi geneetiline kood on president Alar Karise sõnul pandud kirja põhiseaduse preambuli sõnadesse. „„Kaitseks sisemisele ja välisele rahule“ on see juhis, ülesanne, mille meeles pidamine peab olema meie kõigi igapäevane töö. Alles pärast seda tuleb kõik ülejäänu – ka eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Sisemine rahu ei ole erinevate arvamuste tasalülitamine, nende halvustamine või neist üle sõitmine. Ebaviisakus, solvamine on taunimisväärsed ja ma ei vaiki, et seda uuesti korrata,“ toonitas president Karis oma kõnes.

President Karis avaldas lootust näha rohkem arutelusid ja debatte Riigikogus ja ühiskonnas, enda seisukohtade kaitsmist ning ka teiste omade kuulamist. „Tabuteemasid, mille üle debateerida, ei ole,“ lausus president Karis. Riigipea tõi esile, et Riigikogu istungisaalis peaks tundma meelehärmi siis, kui üksteist ei kuulda ega kuulata, kui pauguvad uksed, kui sõna muutub müraks, kui hääletusel puudub sisukus ja seeläbi rebeneb poliitika loomulik raamistik. „Ka minu hädavajalik töövahend on sõna. Nagu ka oskus kannatlikult kuulata, tähelepanelikult märgata,“ sõnas riigipea. President Karis tõi veel esile, et tihti näitavad heliloojad, näitlejad, kunstnikud või kirjanikud mõttejulgust, mida vajab Eesti ka riigiasjade korraldamisel.

Riigipea tähtsustas kõnes tarka rahvast ja õppimisvõimet ning Eesti riigi eduloo jõudmist kõigi elanikeni. „Tark rahvas ei lase kaotsi minna lootust, ei käi nööri mööda, vaatleb ja katsetab, on enesekindel ega kohku ka eksimisest. Tark rahvas mõtleb piiritus perspektiivis ega karda kohtumist tundmatuga, olgu selleks koroonapandeemia või üleilmne kliimakriis. Tark rahvas mõistab ligimest, evib kaastunnet. See puudutab ka suhtumist neisse, kellele igapäevane majanduslik toimetulek on raske,“ rõhutas riigipea ning pidas oluliseks, et keegi kaasmaalastest ei tunneks end mahajäetuna ja üleliigsena.

Tervisekriisist ja vaktsineerimisega seotud kahtlustest kõneldes kinnitas president Karis tugevat usku teadusesse ja meditsiini. „Olen teinud teadust ja usun teadusesse, teaduspõhisesse käsitlusse meid ümbritsevast. Kui vaktsineerimisest seni loobunu, kes on segaduses, küsiks minu soovitust, siis mõistagi soovitan tal ümber mõelda ja lasta end või oma lähedast vaktsineerida,“ lausus riigipea. President Karis kohtub lähipäevil valitsust nõustava teadusnõukojaga ja valitsusliikmetega, et saada teada, millised on soovitused ja valitsuse plaanid kriisi uues haripunktis.

Riigipea keskendus oma kõnes ka kliimamuutuste mõjudele ning valmisolekule nendega toime tulla. „Oleme tagasipöördumatult jõudnud aega, kus kliimale ja ökosüsteemidele mõtlemine saab osaks kõigest, mida teeme, alates toidu kasvatamisest kuni hariduse andmise ja linnade planeerimiseni,“ lausus riigipea. „Põhiseaduslik nõue, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda, on kasvanud suuremaks Eesti metsadest, järvedest ja maapõuest. See on kogu meie planeedi kestmise küsimus,“ tõi president Karis esile.

Eesti e-riigist kõneldes väljendas president muret, et digiriigist on maksimum võtmata. „Eesti on uhke IT-firmade edu üle, aga vahel saab selgeks, et e-riik on midagi lapiteki laadset, mis kriisioludes kipub rebenema sealt, kust jookseb ametkondade, aga mõnikord ka riigi ja erasektori vaheline piir,“ märkis president. „Olgem enda vastu ausad, kõik inimesed ei saa praegu öelda, et nende ja riigi igapäevane suhe rajaneb e-lahendustel,“ märkis president Karis.

Eesti välissuhtluse samm ja välispoliitika kompassi on president Karise sõnul kindlad. „Me teame, mida me vajame: tugevat ja üksmeelset Euroopat, raudkindlat Atlandi-ülest koostööd,“ ütles riigipea. „Eestile on olulised suhted ja suhtluskanalid kõigi lähemate ja kaugemate naabritega,“ tõi president Karis kõnes esile.

Julgeolekule keskendudes märkis president Karis ametisse astumise järgses kõnes, et hübriidkonflikt, agressioon küberruumis ja ühiskonna teadlik lõhestamine on tänapäeva maailma uued lahinguväljad ning rindejooned. „Seetõttu võib raske raua kõrval meie saatuse määrata Eesti hea maine, ühiskonna sidusus ning usaldus rahva ja riigi vahel,“ lausus riigipea. „Keerulistes olukordades ei pea üksinda lahendusi otsima, Eesti kõrval seisavad kindlalt liitlased. Häid suhteid kõigi liitlastega tuleb hoida, need ei sünni ega säili iseenesest,“ ütles president Karis.