«Ega midagi ole muutunud. Meil on väike aiamaa ja kuna pere on laiali, oleme kahekesi, siis mõne vao kartulit ja porgandit oleme alati pannud. Varumisele pole mõelnud, ei taha paanitseda. Elu peab võtma nii, nagu ta hetkel on. Nüüd ma ei tööta, olen vaba inimene ja mul on aega kasvatamiseks. Ikka tomat ja paprika kasvuhoones, mõni varajane kapsapea. Kauplusest ostame ka vahel midagi salatile juurde, aga hoidiseid teen ise aiamarjadest. Olen maal sündinud ja kasvanud, edaspidine oli linnaelu aiaga.»
/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/31/14458204t1h55dc.jpg)