Mati Määrits: kummastav tegutsemisloogika

Mati Määrits Foto: Kristjan Teedema

Kuigi võiks eeldada, et Eesti tipp-poliitikas viimasel ajal toimuv – valitsuse juhtpartei on halvanud riigikogu töö, uue koalitsiooni kaalukeeleerakond näitab üles passiivsust iseenda esitatud eelnõu arutelul ja muugi – võiks ja lausa peaks rahva hulgas pahameelt tekitama, ei paista kõik see laiemale avalikkusele eriti korda minevat.

Terve läinud nädala kestnud koalitsioonikõnelused Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa vahel silmanähtava tulemuseni veel ei viinud. Nii Isamaa kui sotsid lõid esmalt lauda kõvad nõudmised, lubades neist mitte taganeda. Mõlema puhul on kesksel kohal lastetoetuste eelnõu, samuti elanike toimetulekumured. Nädala lõpu poole hakkas aga Reformierakonna ridadest kostma juba kompromissijuttu: et venitaks õige lastetoetuste tõusu nelja aasta peale ning et hüvitaks kulutuste tõusu vaid kõige suurematele hädalistele.

Kõige segasemaks ongi jäänud Isamaa tegutsemismotiivid. Miks nad ikkagi Reformierakonna pakkumisega kohe kaasa läksid, panemata teisi variante volikogus isegi hääletusele? Kas tõesti loodeti sel moel Reformierakonnale osaks saanud reitingusoosingust osa saada ning ühtlasi EKRE varjust välja hüpata? Lubadus seista loodavas koalitsioonis parempoolsete väärtuste eest ja hoida ära suuremad rumalused, nagu näiteks vihakõne ja pealekaebamise seadus, on iseenesest muidugi tänuväärne. Iseküsimus vaid, kuidas see neil õnnestub.