Rohkem kui aasta on möödas sõja algusest Ukrainas. Aja jooksul on osa põgenikke koju naasnud, kuid tuleb ka uusi. Sõjapõgenikud, keda elab ainuüksi Võrus 400, näevad elu Euroopa Liidus teisi kui meie, kes me oleme Euroopa Liidu liikmesriigis elanud 19 aastat. Oleme harjunud mugavustega, mida ühtne Euroopa pakub ja kui vaja leida „süüdlast“ , siis leiame, ikka Brüsselist. Alljärgnevad mõtted on ukrainlannadelt Galinalt ja Olenalt, kes tuletavad meelde väärtusi, mida tasub hinnata ja hoida.
Euroopa liit läbi Ukraina sõjapõgenike silmade
24. veebruaril 2022 kukkus minu maja hoovi mürsk. Sel samal hommikul läksin „reisile“. Eestis olen alates 13. märtsist, Võrus 7. aprillist ja täna elan Väimelas.
Elada Euroopa Liitu kuuluvas riigis on minu jaoks suure tähendusega. Ka Ukraina on valinud tee saada Euroopa Liidu liikmeks. See on õige suund, kuid täieõiguslikuks liikmeks saamine võtab aega, selleks peab meie riik vastama teatud standarditele nii majanduse, seadusandluse kui ka sotsiaalvaldkonnas.
Eesti on minu jaoks esimene Euroopa Liitu kuuluv riik, kus elan. Ma näen ja kogen siin, kuidas riigiametnikud ja kohaliku omavalitsuse töötajad täidavad oma töökohustusi asjalikult ning korrektselt. Kinni peetakse nii seadustest kui ka tähtaegadest. Olen kogenud tähelepanelikkust ja sõbralikkust teenindajate, bussijuhtide, meditsiinitöötajate jpt poolt. Eestis on võrratu loodus, aga ka ilusad kodud, hoolitsetud õued ja tänavad, puhas ühistransport. Olen siin kohanud töökaid, loomingulisi, oma ajaloost ja kultuurist hoolivaid inimesi, kes austavad ja toetavad teisigi rahvaid.
Ma ei tea, kuid usun, et selline positiivne õhkkond on seotud Eesti kuulumisega ühtsesse Euroopasse, kuid mitte ainult, vaid ka eestlaste endi töökuse ja mentaliteediga.
Galina Bogdanova, pärit Harkovist
Tulin Eestisse koos lastega 2022. aasta märtsis Luhanski oblastist. Praegu elame Valgas, see on väga ilus linn.
Eestis elatud aastaga olen jõudnud järeldusele, et Euroopa Liit on nende riikide suur saavutus. Esmapilgul võib tunduda, et EL-i riikide ja Ukraina vahel pole teravaid erinevusi. Lähemalt vaadates on näha kolossaalseid erinevusi riikide arengus ja igapäevaelus. Mulle avaldab enim muljet riikide ja kodanike ühtsus. Kõigil liikmesriikide kodanikel on võrdsed õigused. Riikide vahel puuduvad piirid, mis hõlbustab oluliselt inimeste elu, liikumist ja puhkamist. Inimene elab näiteks Eestis, kuid võib minna ostlema Läti või Soome. Nädalavahetuseks võid lihtsalt Itaaliasse või Poolasse puhkama lennata. Selleks ei pea viisat taotlema ega lugema päevi, mida olete viisaga ära kasutanud. See on väga hea võimalus valida riiki, kus soovid töötada ja end realiseerida. Euroopa Liidu riikide kodanike seas pole ma kohanud kedagi, kes sellega rahul ei oleks. Euroopa integratsiooni poole püüdlemine on ilmselt iga riigi parim tulevik.
Olena Hapotchenko