/nginx/o/2023/05/05/15301511t1h692a.jpg)
Praegu kasutavad hooned Euroopa Liidus 40 protsenti energiast ja üle poole gaasist. Energiat kulub hoonete – olgu siis kodude, haiglate või kontorite – kütmiseks ja jahutamiseks, aga ka nende ehitamiseks, käitamiseks, renoveerimiseks ja lammutamiseks. Hoonete arvele langeb üle kolmandiku energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest Euroopa Liidus.
Märtsikuus võttis Euroopa Parlament vastu seisukoha, et tuleb hoogustada hoonete renoveerimist ning vähendada sellega energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet.
Uurisime KVATRO Põlva haldusjuhilt Kaili Kuuselt, kelle juhtimisel on Põlvas alates 2000. aastast renoveeritud üle 20 kortermaja, mis on korteriühistute suurimad mured renoveerimisotsuste tegemisel.
Kuidas majaelanikud/korteriühistud suhtuvad sellise suure projekti ettevõtmisesse?
Renoveerimist puudutavad otsused ei tule korteriühistutel kergelt. Esialgu suhtutakse kahtlevalt, projektide maht tundub suur ja kallis. Renoveerimisega kaasneb ühistutele üsna suur vastutus korteriomanike ees. Võetakse ju rahaline kohustus tihti 20 ja enamaks aastaks.
Millised on suuremad hirmud?
Suuremad hirmud on riiklikult muutuvad tingimused, ebakindel toetuste rahastus, kõrged laenukulud KÜ-des, mis vajavad KredExi tagatist (rahaline) ja muidugi ehitushindade kallinemine.
Rekonstrueerimiskulude puhul on tugev mastaabiefekt, kus samasisuliste tööde puhul võib vabalt tekkida olukord, kus 8 korteriga maja rekonstrueerimine maksab sama palju, kui 60 korteriga maja rekonstrueerimine. Riigi toetused paraku sellega ei arvesta.
Sageli ei ole pangad nõus väiksemate kortermajade rekonstrueerimistöid finantseerima, mistõttu tuleb korteriomanikel laenu saamiseks maksta Kredexile laenu käendustasu. Sisuliselt tähendab see seda, et Kredex võtab osa korteriühistu rekonstrueerimistoetusest endale.
Kolmandaks tuleb arvestada, et toetuse tingimuste kohaselt ei tohi majas juriidilistele isikutele (sealhulgas kohalikule omavalitsusele) kuuluda rohkem kui 20% kõikidest korteritest.
Milline on kogemus, kui suurt võitu rekonstrueerimine ühele korterile annab?
Saame öelda, et majade küttekulud langevad ca 40 protsenti ja tänu sundventilatsioonile muutub korterite sisekliima oluliselt paremaks. Muidugi, suureneb inimeste üldine rahulolu, mida annab teadmine, et maja on korras ja ka silmale ilus vaadata.
Kas alati on läinud protsess nii, nagu planeeriti ja ootasite?
Alati ei saa teostada projekteerijate poolt kirja pandud lahendusi. Rekonstrueerime umbes 40 aasta vanuseid maju ja üllatusi võib ikka ette tulla. Sellises olukorras saab loota tublile ehitajale ja omanikujärelevalvele, kes oskavad ja suudavad olukordi mõistlikult ning samas eelarve piiridesse jäädes lahendada.
Mida soovitate silmas pidada neil, kes protsessi alles alustavad?
Unistada tuleb ikka suurelt! Kui midagi tegema ei hakka, siis pole ka tulemust. Varem või hiljem peame elamuid renoveerima või parendama, vahetama välja torustikke ja küttesüsteeme, parandama katuseid jne. Miks mie siis teha neid kompleksselt ja kaasata 50 protsenti toetust riigi poolt? Soovitan juba siis, kui tekib esimene mõte elamu rekonstrueerimisest tervikuna, kaasata protsessi pädev tehniline konsultant, kes on ühistu juhatusele abiks kogu protsessi ajal.
Mida ütlete neile, kes siiski ei julge rekonstrueerimise tervikprotsessi ette võtta, et millest tuleks alustada ja mis tegelikult annab kõige suurema energiasäästu?
Hirm suurte otsuste ja rahaliste kohustuste ees on arusaadavad. Siiski tuleb silmas pidada, et osade kaupa rekonstrueerimine ei anna kunagi sama tulemust kui kompleksne rekonstrueerimine. Võime ju välja vahetada küttesüsteemi ning muuta selle säästlikuks ja reguleeritavaks, kuid kui seintele soojustust ei paigaldata, ei saavutata ka rahalist kokkuhoidu.
Sama kehtib ka vastupidi: kui soojustad seinad, aga küttesüsteemi ei rekonstrueeri, siis puudub võimalus reguleerida kütet ruumipõhiselt ning toimub kas ala- või ülekütmine. Tekib olukord, kus korteriomanikud on ebavõrdses olukorras, osa hoiab aknaid lahti ja osa külmetab.
Oluline on teha neid töid, mis on elamus kriitilised, kui kuskilt lekib – kas torusk või katus –, tulebki alustada sellest. Kõigepealt tuleb ette võtta tööd, mis võivad kahjustada elamu kandekonstruktsioone.
RenoWave
Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus osaleb partnerina rahvusvahelises RenoWave projektis, mille eesmärk on toetada Läänemere piirkonna riikides korterelamute renoveerimise protsessi, pakkudes selleks kontseptsioone, tööriistu ja mudeleid.
Selleks luuakse Võrumaa arenduskeskuse juurde teenusekeskus (one-stop-shop ehk kõik vajaminev ühest kohast), kus saab konsultatsiooni korterelamute energiatõhusate renoveerimisprojektide koostamiseks ja elluviimiseks, aga ka renoveerimistoetuse taotlemiseks. Võru teenusekeskus avatakse kõigi eelduste järgi 2024. aastal.
Rohkem teavet https://interreg-baltic.eu/project/renowave/
Siim Meeliste, siim@tepsli.eu, +372 5647 8568
Jaanus Mark, jaanus.mark@vorumaa.ee, +372 5217 587
