Biojäätmete liigiti kogumine säästab loodust ja rahakotti

Foto: Erakogu

Jäätmeseaduse nõue, mis puudutab biojäätmete liigiti kogumist, on viimasel ajal tekitanud palju segadust. Valga vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Madis Mumm aitab teemat avada.

Miks on biojäätmete ja kompostimise teema nii aktuaalseks muutunud?

Kuigi seaduse järgi peaks iga Eesti elanik toidu- ja haljastusjäätmeid liigiti koguma juba üle kümne aasta, siis tegelikkuses see kahjuks nii ei ole. Keskmiselt tekib ühe inimese kohta aastas 101 kg biojäätmeid, kuid eraldi kogutakse sellest vaid veerand. Nii jõuab endiselt suur hulk toidujäätmeid segaolmejäätmete konteinerisse, raisates suure hulga väärtuslikku materjali, millest saaks toota komposti.

Jäätmeseaduse muudatusega lisandus alates 1. maist nõue, et kohalik omavalitsus peab hiljemalt 2023. aasta lõpuks korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohast juhul, kui neid kohapeal ei kompostita. See tähendab, et iga majapidamise, asutuse ja ettevõtte juures peab edaspidi olema kas biojäätmete konteiner, kompostikast või komposter.

Inimestes on palju segadust tekitanud nõuded, mis seadusemuudatusega kaasas käivad. Kuidas on õige käituda, et karistada ei saaks?

Tegelikult on asi lihtsam, kui tundub. Kõige olulisem on, et olmejäätmete sekka biojäätmeid enam panna ei tohi. Seega on kaks varianti – kas paigaldada biojäätmete jaoks konteiner, mida prügivedaja tühjendab või biojäätmed kohapeal kompostida. Viimane variant on kindlasti nii rahakoti- kui keskkonnasõbralikum.

Omavalitsused on kompostimisele ja kompostritele seatud tingimused kirja pannud jäätmehoolduseeskirjades, mis võivad eri paigus pisut erineda. Seetõttu on kõige kindlam oma kodukohas kehtivate reeglite osas selgust saada kohalikust omavalitsusest. Näiteks Valga vallas on aia- ja haljastusjäätmete kompostimine lubatud lahtises aunas, hajaasustusalal võib ka köögijäätmeid lahtiselt kompostida, kui sellega ümbruskonnas kedagi ei häirita. Linnas peab köögijäätmete komposter olema pealt kinnine, et takistada lindude ligipääsu. Naaberkinnistust peab komposter või aun paiknema vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid omavahel teisiti kokku ei lepi.

Millised jäätmed sobivad biojäätmete konteinerisse?

Biojäätmete hulka kuuluvad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed. Aia- ja haljastusjäätmeteks on näiteks niidetud muru, puude lehed, üles kitkutud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid. Toidujäätmed on näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, kondid, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita.

Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber. Biojäätmete hulka ei või panna väga raskesti lagunevaid jäätmeid nagu kile ja plast, kassiliiv, suured kondid, kunstlilled, vanad ravimid, küünlad, mähkmed.

Võimalusel soovitan kõigil eramajade omanikel kodus kompostimist proovida, sest see on kõige keskkonnasõbralikum viis biojäätmed ringlusse saata. Vajalikku informatsiooni ja juhendeid kompostimise kohta leiab internetist hõlpsasti.

KAS TEADSID:

• Prügilas tekib biojäätmetest prügilagaas, mis rikub meie kliimat. Prügilad on kasvuhoonegaaside tekitajatest Euroopas lausa neljandal kohal. Seetõttu pole biojäätmete viskamine segaolmejäätmete sekka enam lubatud!

• Kui kogume biojäätmed eraldi, on teiste jäätmete kvaliteet kõrge. Pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks ja kõik kogutu saab minna ringlusse. Ükski inimene ei pea kokku kallatud sodi hiljem üle sortima!

• Biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Nõnda hoiame toitained ringluses ja kasutame vähem mineraalväetisi.

HÜVASTI, ÜHEKORDNE PLAST!

Plasti toodetakse maailmas järjest enam. Viimase 50 aasta jooksul on plastiku tootmine kasvanud üle 20 korra, suure osa sellest mahust moodustavad ühekordsed, väga lühikest aega kasutatavad plastiooted.

Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad plastjäätmed üle 80 protsendi mereprügist. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed meredesse ja ookeanidesse ning kogu maailma randadesse. Plastijääke on leitud mereloomas􀆟kus – merikilpkonnades, hüljestes, vaalades ja lindudes, samu􀆟 kalades ja koorikloomades ning seega on need jõudnud ka inimeste toiduahelasse. Ka Eesti randades on ligi 75 protsenti leitud prügist plastprügi.

1. mail 2023 jõustusid mitmed olulised jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muudatused. Eelkõige mõjutavad muudatused pakendiettevõtjaid, samuti joogipakendite ja jookide tootjaid, toitlustusettevõtjaid, festivalide korraldajaid ning teatud kaubandusettevõtjaid. Seadusemuudatusega võtab Eesti üle ühekordse plasti direktiivi, mille eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele. Muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plastioodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.

Olulisemad muudatused on järgmised:

Alates 1. jaanuarist 2024 on avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Vastava nõude täitmise tagamise kohustus on pandud avaliku ürituse korraldajale. Oluline on teada, et ühekordse kasutusega nõude alla loetakse ka komposteeruvad pakendid, kuigi need koormavad keskkonda vähem. Sellest hoolimata on komposteeruvad nõud tegelikult ühekordselt kasutatavad, sest neid ei saa ümber töödelda ja saadud materjali kasutada uuesti korduskasutatava nõu tegemiseks. Nii sobivadki alates järgmisest aastast avalikele üritustele ainult nõud ja pakendid, mida saab kasutada mitu korda. Uue süsteemi rakendamine ei ole lihtne ei ürituse korraldajatele ega toitlustajatele. Korduskasutatavad nõud tuleb pärast tarvitamist suures mahus kokku koguda, need tuleb pesta, desinfitseerida ja uuesti ringlusesse suunata. Selleks on vaja sobivat infrastruktuuri, efektiivset logistikat ja töökindlaid pesulahendusi.

Alates 2023. aasta 1. maist ei tohi enam turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plastiooteid: söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), tavatarbijale kasutamiseks mõeldud õhupallide varred ning tooted, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist, näiteks plastkandekotid ja põllumajanduses kasutatav kile. Ladudes ja kauplustes olevad tooted võib lõpuni müüa.

Pakendamata toidu ja valmistoidu kaasamüügiga tegelevad ettevõtted ei või enam tarbijale ühekordselt kasutatavaid toidupakendeid tasuta anda. Ühekordse toidupakendi hind peab olema vähemalt 50 senti. Samuti tuleb müügikohas tarbijat teavitada korduskasutatavate alternatiivide olemasolust ja anda infot, kuidas müügikoht toidu müümist korduskasutatavasse toidupakendisse korraldab. Hiljemalt 1. jaanuarist 2024 peab toitu ja jooki kaasa müües pakkuma tarbijale mingisugust korduskasutatavat alternatiivi – võimalust toitu ja jooki kaasa osta müüja poolt pakutavasse korduskasutuspakendisse. Alates 2026. aastast võib toitu kaasa müüa ainult korduskasutatavas pakendis.

Keskkonnafestival lood(t)us on!

24.–28. maini toimuv keskkonnafestival saab Valga vallas teoks teist korda. 2021. aasta suvel esmakordselt toimunud festival keskendus taaskasutuse, kohaliku toidu ja vähem tarbimise teemadele. Iga töötuba, teemakohvik või loeng juhatas osalejaid selleni, kuidas vähem ja teadlikumalt asju osta ja koos sellega vähem jäätmeid tekitada.

Sel korral on festivali fookuses jäätmed, mis on juba tekkinud. Proovime tõsta vallaelanike teadlikkust selle kohta, kuidas jäätmeid õigesti sorteerida, mida katkiste asjadega veel teha annab ning kuidas käituda bio- ja plastjäätmetega?

Festivali raames toimuvad erinevad töötoad, saab vaadata näitusi, korraldatakse prügistamise vastane kampaania, kohtutakse huvitavate inimestega, piilutakse linnaaianduse põnevasse maailma ja toimub loodusvaatlusretk. Laupäeval, 27. mail toimub vahva keskkonnateemaline perepäev Valga keskväljakul. Saab osaleda erinevates tegevustes ja enda teadmisi proovile panna. Festivali lõpetab Lauri Õunapuu ja Meelika Hainsoo kontsert. Kogu keskkonnafestivali programm on kättesaadav Facebooki lehel Loodus on.

Festivali korraldab Europe Direct Valgamaa.