3 müüti Euroopa Liidu kohta

Esimene müüt

Jahvatatud putukatest „toidulisand“ sisaldub nüüd pitsas, makaronides ja teraviljas kogu Euroopa Liidus.

Tõepoolest, putukad kuuluvad paljude rahvaste menüüsse, eelkõige oma kõrge toiteväärtuse tõttu. Ka Euroopas on tekkinud arvestatav hulk „putuktoidulisi“, kes näevad putukates alternatiivi lihale, mille tootmine vajutab keskkonnale hoopis suurema jälje kui putukafarm. Siiski on tegemist meie kultuuriruumi jaoks nn uuendtoiduga, mille turundamiseks peab iga turundaja taotlema eraldi loa Euroopa Komisjonilt ja seda iga putukaliigi puhul.

Iga Euroopa Liidu toiduturundaja kohustus on teavitada tarbijat toote sisust ja allergeenidest ning igal Euroopa Liidu elanikul on õigus süüa putukatest tehtud tervisele ohutut toitu, kui ta seda ise soovib. Seega, kes toakilgi (Acheta domesticus) jahust lugu ei pea, võib sellest tehtud tooted lihtsalt tarbimata jätta. (Kuigi iseenesest oleks see ju päris tore, kui keegi näiteks Ees􀆟maa sääskedest vähemaks sööks – suvi oleks kohe palju ilusam.)

Teine müüt

Kas Euroopa Liit keelab ära õhksoojuspumpade kasutamise?

Fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid) on inimese poolt leiutatud kemikaalid, mida kasutatakse paljudes majandusvaldkondades, sh ka jahutus-, kliimaseadmetes ja soojuspumpades; tulekustutusseadmetes; vahutööstuses (nt ehitusvahud ja plaadid); lahusti- na ja aerosoolides.

F-gaaside kasutus kasvab 10-12 protsenti aastas, nende osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil kümnele protsendile. Just seetõttu on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks F-heitgaase 2/3 võrra. Praegu pole ette näha, et inimesed peaksid oma õhksoojuspumbad seinalt maha võtma või nende eest trahvi maksma, pigem loob 5. aprillil k.a vastu võetud määrus õigusliku raami fluoritud gaase sisaldavate seadmete ohutuks tootmiseks, turundamiseks ja ohutuks kasutamiseks Euroopa Liidus.

Kolmas müüt

Kas Euroopa Liit keelustab ahikütte?

Vähemalt viimased kümme aastat on tõusnud aegajalt üles teema ahikütte keelustamisest Euroopa Liidus. Tõepoolest, linnades on nn kohtküte kütteperioodil arvestatav õhusaasteallikas, kuid direktiive ahjude väljalõhkumiseks pole välja antud. Küll pakub Taaste- ja vastupidavusrahastu kaugkütte investeeringutoetusi omavalitsustele ja küttetootjatele linnades, kus õhukvaliteedi probleemid on kõige suuremad.