Lõuna-Eesti Postimehe aasta toode on õpilasfirmast MilSpray välja kasvanud samanimelise osaühingu spreipudelis maskeerimisvärv, mis nüüdseks kasutusel ka Ukraina erivägedes.
GALERII, VIDEO ⟩ Militaarvärv tõi abiturientidele aasta toote auhinna
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
13. jaanuar 2024, 00:13
Auhinna uudse värvi loojatele andis kolmapäeval Võru gümnaasiumis üle Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja Sirli Homuha.
Tunnustusega kaasnes 5000 euro väärtuses meediamahtu Postimees Grupi trüki- ja veebiväljaannetes. Võru gümnaasiumi abituriendid ja osaühingu juhatuse liikmed Robin Laiv ja Tair Linnas said ühtlasi õiguse kasutada oma loodud tootel Lõuna-Eesti aasta toote märgist.
Idee algus
«Idee sai alguse 2022. aasta suvel, mil osalesin noorkotkana Leedus militaarlaagris,» meenutas Tair Linnas. «Seal anti meile käsk ennast maskeerida tuubivärvide pulkadega – see võttis aga üsna palju aega ning ka lõpptulemus polnud hea. Kui Eestisse naasin, hakkas enda kogemustest arenema militaarsprei idee.»
Robin Laivi sõnul oli kõigepealt vaja üldse aru saada, millised need komponendid on, mida selles tootes peaks kasutama. «Võtsime ühendust haritumate inimestega, kellel olid selles vallas teadmised ning saime neilt neilt soovitusi. Kaalusime ja otsustasime, millised komponendid sobiksid ja oleksid kättesaadavad,» lausus Laiv. «Alles õpilasfirma tegevusega edasi liikudes selgus hiljem, et sellisele tootele on vaja ka mitmesuguseid ohutus- ja tootesertifikaate.»
Kui erinevaid tuubides ja pulkade kujul maskeerimisvärve vaadata, paneksid noored tootearendajad oma toote ikkagi esimesele kohale. Teisena tuleksid tuubivärvid, sest pulgavärvid kipuvad talvisel ajal külmuma ning neid peale määrides võib nahka vigastada.
Milspray tooted on jõudnud ka Ukrainasse. «See toimus koostöös kaitseministeeriumi ja MTÜga Slava Ukraini,» rääkis Tair Linnas. «Praeguseks on Ukrainasse läinud 8000 toodet ning koostöös Eesti kaubandus-tööstuskoja ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutusega lisaks veel 220 spreipudelit.»
Sõduritelt on tema sõnul saadud head tagasisidet. «Näiteks on neid, kel näonahk maskeerimiskreemide või -pulkade suhtes tundlik. Meie toodetega ei teki aga löövet. Kuna kattekiht on ka õhem, saab nahk paremini hingata.»
Seejuures tõdes Linnas, et parim sõdur on see, keda pole näha.
Tair Linnas, OÜ MilSpray juhatuse liige
«Praeguseks on Ukrainasse läinud 8000 toodet ning koostöös Eesti kaubandus-tööstuskoja ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutusega lisaks veel 220 spreipudelit.»
18-aastased Võru gümnasistid pidid looma äriühingu, sest muidu poleks saanud arveldada toote ostmise vastu huvi tundnud kaitseministeeriumi ja MTÜga Slava Ukraini.
Võru gümnaasiumi abituriendid ei jää siiski pärast kooli lõpetamist loodud firmale lootma, vaid plaanivad õpinguid jätkata. «Ettevõtte peale ei saa sada protsenti lootma jääda, seega on mõistlik pärast kooli haridusteed jätkata,» sõnas Robin Laiv.
«Minu plaan on minna pärast kooli kaitseväkke ja siis Tartusse kaitseväe akadeemiasse,» lausus Tair Linnas. «Mulle militaarelu meeldib.»
Juhendajad rahul
Õpilasfirma Milspray juhendajad olid Maivi Liiskmann ja Kaia Tamm. «11. klassis on õpilastel vaja teha uurimistöö ning Võru gümnaasium on alati lubanud, et üks valik võib olla õpilasfirma tegemine,» rääkis Tamm. Tema kinnitusel on Võru koolis õpilasfirmasid alati palju olnud: eelmisel aastal oli neid 14, tänavu 11.
Firma loomine on Liiskmanni sõnul põnev ning meeldib ka õpilastele. «Noored saavad ise ettevõtte loomist katsetada ning selle kaudu saada kogemusi: kuidas oma toode üldse välja töötada, kuidas seda esitleda. Toimuvad ka õpilasfirmade laadad,» lausus ta. «See on neile üks vägev teekond ja mulle tundub, et noored naudivad seda.»
Milspray poisse oli tema sõnul hea juhendada – nad teadsid, mida tahavad. «Ise leidsid need võimalused ja vahendid ning said välja aetud õiged sertifikaadid. Tõestasid, et tegemist ei ole tootega, mida Eestis ei lubata õpilasfirmadel toota, vaid unikaalse tootega,» lisas Liiskmann.
Kaia Tamme sõnul võttis sertifikaatide saamine aega kolm kuud ja need tuli Euroopa eri tootjatelt hankida kõikidele koostisosadele. Juhendajad tunnistasid, et alguses kahtlesid nad seetõttu väga, kas tootest ikka saab asja.
«Poisid suhtlesid aga selle aja jooksul ise inglise keeles, olid sihikindlad. Neil ei tulnud mõttessegi raskuste pärast asja pooleli jätta,» rääkis Liiskmann. «Võib-olla see, et pidi pingutama, veel lükkas tagant ja innustas neid. Nüüd on pingutuse viljad käes.»
Juhendajad kinnitasid, et Võru gümnaasiumi noortel põnevaid ideid jagub. Nad tõdesid, et igaüks vaatab oma vaatenurgast või on leidnud selle probleemi, mida on soovinud lahendada või klientidele mõne tootega abiks olla.
Lõuna-Eesti aasta toote auhinna võitnud noori käisid tunnustuse üleandmisel õnnitlemas ka Tartu 2024 tegevjuht Kuldar Leis, Võru linnapea Kalvi Kõva, Võru HUUBi juht Emil Aništšenko ning Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots. Noored said sooja aplausi kooli personalilt.