Maarius Suviste: laske lastel magada

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Kes küll oli see kõige esimene, kes võttis kätte ja kuulutas üle Eesti avalikult: lastel alaku kool kell 8? Sest nii peab olema ja teisiti ei saa.

Mis on toonud meid siia, ei pruugi enam edasi viia. Sel aastal on erilise hooga taas päevakorda end upitanud vaidlus selle üle, mis kell peaks Eestis õigupoolest lastel koolipäev algama. On see olenevalt koolist kell 8, 8.05 või 8.10? 8.30? 8.45? Või hoopis kell 9?

Kui kell kaheksa on aastakümnete jooksul saanud just kui normiks ja normaalseks nähtuseks, siis üha rohkem on neid koole, kes otsustanud, et nende tunnid algavad hiljem. Ja õigesti teevad. Seda teed on läinud koole nii linnas kui ka maal.

Iseasi muidugi, kas seda peaks kohe riiklikult reguleerima ja seadusepügalaga otsustama, mis kell täpselt üle riigi koolitunnid algama peavad, kas näiteks kell 9 on hea. Aga kella kaheksast hilisem algus võiks rangelt soovitatav olla küll. Sest on ju kuulda olnud neid näiteid, kus õpetajad räägivad, kuidas varahommikul õpilased koolipinki tukkuma jäävad. Ning läheb aega, enne kui lapsed lõpuks ärkavad ning keskenduvad selleks, milleks nad kooli tulnud on.

Eriti torkavat unisus ja magamatus silma kellaosutite keeramise aegu, enamasti just kevaditi. Ning kui on teada, et vaimne tervis on oluline ja samuti uni ning eriti just teismeliste unega on lood kehvad, võiks ju midagi kardinaalselt ette võtta ja kaasa aidata. Kas või sellega, et nihutada koolipäeva alguse aega.

No jah, kohe leidub ka neid, kes ei ole põhimõttelise muudatuse poolt ning pilluvad vastuväiteid. Hilisem algus teeb ju koolipäeva pikemaks.

Muidugi leidub ka neid, kes ei ole põhimõtteliselt muudatuse poolt ning pilluvad vastuväiteid. Hilisem algus teeb ju koolipäeva pikemaks. Et lapsed mingu siis varem magama, kui varahommikul üles ei saa! Ja elukorraldus lendab uppi – kui vanematel algab tööpäev kell 8, kes siis lapse kella üheksaks kooli viib?

Jah, neil võib õigus olla. Aga uni on tõesti tähtis, igas vanuses. Ja kui on võsuke saanud kella kaheksaks kooli, küllap saab ka kella üheksaks. Tahtmise ja soovi asi.

Näiteks ühe linnakooli põhjal saab välja tuua, et kui aasta tagasi algasid tunnid kell 8, siis nüüd 8.45. Samas polegi koolipäev oluliselt pikemaks läinud. Tunnid tehti klassikalisest 45 minutist pikemaks, rohkem on aega õppeainesse, teemasse süveneda ja õppida. Ka lõunapaus läks veidi pikemaks ning juurde tuli õuetund. Kõik on tahtmise ja tegemise asi.

Võiks nüüd ühiskondliku leppe korras ära otsustada, et sügisest on kõik teisiti. Aega ju on, et vajadusel natuke veel arutada ja lõpuks ära teha. Ah, mis siin enam arutada: teha tuleb, ja ongi tehtud. Siis on vähemalt midagigi hariduses ehk hästi läinud, eriti kui silmas pidada selle nädala uudiseid hariduskobarkäkist, kus tuntud e-riigis

e-süsteemid lihtsalt vastu ei pidanud.