Registreeritud on juba üle 40 metsa- ja maastikupõlengu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulupõleng. Pilt on illustratiivne.
Kulupõleng. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu.

Toetudes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele on Eestis lumikate valdavalt sulanud ning seega alanud tuleohtlik aeg. Alates 9. aprillist on kulu põletamine päästeameti teatel keelatud. Ka Valgamaal on juba olnud esimesed selleaastased kulupõlengud.

Kolmpäeva lõuna ajal käis päästemeeskond Õru vallas Õruste külas kustutamas hoonete läheduses põlevat kulu. Päästjad kustutasid põlengu, lähedal seisnud hooned kannatada ei saanud. Teisipäeval kell 15.06 sõitsid päästjad kustutama kulupõlengut Valgas Toogipalu surnuaia juures, kus põles 20 ruutmeetrit kulu ja roostikku.

Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda tekitatud keskkonnakahju.

Kuna kulupõlengud saavad enamasti alguse hooletust lõkke tegemisest, tuletab päästeteenistus meelde, et lõket tehes peab järgima ohutusnõudeid. Samuti tuleks kohaliku omavalitsuse eeskirjadest kontrollida, kas antud piirkonnas lõket üldse teha võib.

Lõket tohib teha ainult tuulevaikse ilmaga (tuule tugevus kuni 1,5 m/s). Mittesüttiva pinnasega ümbritsetud lõkkease peab asuma hoonetest vähemalt 15 ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid, näiteks tulekustuti või ämber veega.

Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Arvestama peab ka sellega, et põletamisel tekkiv suits ei tohi häirida teisi inimesi ega liiklust. Lõkkease tuleb uuestisüttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.

Nõuetele mittevastava lõkke tegemise eest on samuti ette nähtud rahatrahv kuni 12 000 krooni.

Möödunud aastal oli Eestis ligi kaks tuhat metsa- ja maastikupõlengut, milles hukkus ka üks inimene. Tänavu on registreeritud juba üle 40 metsa-ja maastikupõlengu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles