/nginx/o/2009/04/09/161184t1h54e6.jpg)
Tartu maakohus (pildil) polnud nõus vabastama ennetähtaegselt vanglast meest, kes ligi kuus aastat tagasi ohvri tapmise eest Valgamaal pikaks ajaks vangi mõisteti.
Kohus ei vabastanud tapjat vanglast
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
1. oktoober 2009, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus leidis, et kuigi 39aastane Margus Kaaviste on osalenud vanglas erinevates sotsiaalsetes programmides ning asunud omandama kutseharidust, ei saa kuriteo raskusastet arvestades teda siiski veel vabadusse lubada.
Kohtiistungil tunnistas ka Kaaviste ise, et tal on vanglas kutsehariduse omandamine alles pooleli ning tingimisi vabastamise võib aasta võrra edasi lükata.
Julma kuriteoni viinud sündmused said alguse 2003. aastal, kui ühel naisel oli kohtus pooleli 10 000 krooni maksmist käsitlenud tsiviilvaidlus 58aastase Jaaniga. Politsei kogutud tõendite järgi paisus naise viha Jaani vastu sedavõrd suureks, et ta hakkas otsima inimesi, kes oleksid valmis mehele pisut «õpetust» andma.
Süüdistusmaterjalide järgi jõudis naine pakkuda raha mitmele inimesele, enne kui tal õnnestus 2003. aasta sügisel oma lähedase tuttava Raul Eendra kaasabil leida kaks varem korduvalt kriminaalkorras karistatud meest.
Naiselt 13 000 krooni saanud Eendra ning tema tuttavad Vello Tamme ja Margus Kaaviste läksidki 2003. aasta septembris Valgamaal Helme vallas elanud Jaani koju, tungisid mehele kallale ning teipisid tema käed ja näo kinni. Seejärel viskasid kurjategijad abitus seisundis mehe kaevu ja põgenesid.
Politsei leidis Jaani surnukeha sama aasta 21. septembril. Kohtuarstlik ekspertiis selgitas välja, et mees suri lämbumise tagajärjel. Politsei alustas kuriteo lahendamiseks kriminaalasja, kuid arvatavate süüalusteni jõuti alles ligi aasta hiljem.
Kriminaalasja eeluurimisel tunnistasid mehed, et käisid tõepoolest Jaani juures, kuid mitte selleks, et teda tappa, vaid talle tuttava naise tellimusel õpetust anda.
Mehed tunnistasid, et teipisid kogemata kannatanu näo liiga tugevalt kinni ja kui neile tundus, et mees on lämbunud, viskasid nad ta kaevu. Julma teo tellinud naine kinnitas aga, et ei saatnud mehi Jaani tapma, vaid hirmutama.
Kohus karistas Kaavistet hiljem tapmise eest seitsmeaastase vangistusega. Eendra sai kaheksa- ja Tamme seitsmeaastase vanglakaristuse.