Eelmise aasta sügisel ka Eestis ringlema hakanud seagripi viirus on tekitanud laineid meedias, põhjustanud probleeme vaktsiinitootjatele ja riigiametnikele, eriti aga sotsiaalministrile. Süüdistusi on olnud seinast seina: kes kaebas selle üle, et vaktsiini ostmine on mõttetu tegevus, kes selle üle, et vaktsiin jõudis Eestisse liiga hilja.
Diskussioonides jäi paraku kõlamata arutelu teemal, missugune on riigi ja meedia roll analoogiliste situatsioonide kordumise puhul.
Gripp on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused. Gripi tundemärgid on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.
Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta ninast kuni bronhideni. Paljudel juhtudel paljunevad viiruste kahjustatud limaskestal bakterid, põhjustades tüsistusi nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Tervisele on seejuures kõige ohtlikumad kopsupõletik ja krooniliste kopsu- ning südame- ja veresoonkonna haiguste ägenemine.
Teiste viiruste korral on surmaga lõppevaid tüsistusi oluliselt vähem. Seda näitab seegi, et Eestis on seagripp nõudnud juba mitmeid ohvreid.
Meedia roll antud teema käsitlemisel peaks olema väga delikaatne. Kerge on tekitada paanikat, kuid oluliselt raskem olla objektiivne. Kaitsepookimisega seoses on lihtne arutada teemal, kas inimesi tuleks vaktsineerida või mitte.
Huvitav oli jälgida ka riigi käitumist vaktsineerimise korraldamisel. Esialgne passiivne suhtumine muutus kohe, kui meedia agressiivseks muutus. Riigi reservidest leiti raha ning telliti vaktsiin riskirühmadele. Kahjuks või õnneks langes vaktsiini jõudmine Eestisse ja reaalse vaktsineerimise alustamine pühadeperioodile, mil inimestel olulisemad muud eelistused.
Arstina on oluline mainida, et kui haiguse vastu on võimalik ennast kaitsta, tuleks seda võimalust kasutada. Tegemist ei ole ravimifirmade survega arstidele, vaid ikkagi meditsiiniliselt tõendatud lähenemisega.
Gripivaktsiini süstimise järgselt tekivad organismis kaitsekehad kahe nädalaga ning selle mõju kestab kuni aasta.
Tavaliselt on viirushaigustel jaanuaris-veebruaris olemas niinimetatud teine haigestumise laine ning jaanuari alguses tehtav vaktsineeriminegi aitaks vältida haigestumist grippi.
Piiratud ressursi tingimustes soovitatakse riiklikult vaktsineerida riskigrupi inimesi. Hooliv riik vaktsineerib (loe: kaitseb) kõiki oma elanikke.
Seega on riik hetkel teinud kõik endast oleneva: vaktsiin on tellitud ja kohale toimetatud, arstid oma töökorraldust muutnud, et kõiki soovijaid vaktsineerida ning meedia jagab informatsiooni tasakaalustatult ning objektiivselt.
Arstina soovitan kaaluda oma terviseriske ning konsulteerida eelkõige meedikutega küsimuses, kas ennast vaktsineerida või mitte. Täna on selleks võimalused ja vaktsiin Eestis olemas.