Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tööle autoga sõitjate osakaal kasvab

Valga autoderohkusega silma ei paista. FOTO: Statistikaamet

Riigi autostumise taset näitab sõiduautode arv tuhande elaniku kohta. Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eestis tuhande elaniku kohta 478 sõiduautot ehk peaaegu igal teisel inimesel on auto. Aasta-aastalt on autoga tööle sõitjate osatähtsus kasvanud.

Euroopa riikidest oli 2013. aastal kõige rohkem, üle 600 sõiduauto tuhande elaniku kohta registreeritud Luksemburgis, Leedus, Itaalias ja Maltal. Kõige vähem – vaid 235 sõiduautot tuhande elaniku kohta – oli registreeritud Rumeenias.

Eesti linnadest oli 2013. aastal autostumine arvestuslikult suurim Kärdlas (registreeritud oli 655 sõiduautot tuhande elaniku kohta), mille põhjus võib olla elanike väike arv. Valgas oli toona registreeritud üle 450 sõiduauto tuhande elaniku kohta. Võibki öelda, et Valgast väiksem oli näitaja juba oluliselt suuremates Eesti linnades. Kõige väiksem oli näitaja Narvas.

Eestis on ühistranspordi ja jalgrattaga ning jalgsi tööl käijate osatähtsus kümne aastaga märgatavalt vähenenud. Kuna aasta-aastalt on töö- ja elukoha keskmine vahemaa suurenenud, sõltub transpordi valik olulisel määral töökoha kaugusest: mida pikem vahemaa, seda rohkem kasutatakse selle läbimiseks mootorsõidukit.

Eesti tööjõu-uuringu andmetel kasutas 2014. aastal 15–74aastasest hõivatutest tööle minemiseks ühistransporti ligikaudu 23%, jalgsi liikumist 17% ning jalgratast 3%. Tulemused olid sarnased ka varasematel aastatel. Siiski on need numbrid kümne aastaga märgatavalt vähenenud.

Kui 2004. aastal kasutas tööl käimiseks autot 38% hõivatud elanikest, siis 2014. aastal ulatus nende osatähtsus 53%ni. Samal perioodil on ühistranspordi kasutamine vähenenud 29%lt 23%ni.

2014. aastal kasutas tööl käimiseks autot 67% meestest ja 38% naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 14% rohkem kui 2004. aastal. Ühistranspordi, jalgrattaga või jala käis tööl 27% meestest ja 59% naistest, mida on nii meeste kui naiste puhul 15% vähem kui 2004. aastal.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega kasutatakse Eestis ühistransporti tööl käimiseks rohkem kui mujal. Linnade uuringu järgi kasutati seda 2011. aastal kümnest vaadeldavast riigist enim Eestis ja Bulgaarias – kummaski riigis käis nõnda tööl 24% hõivatutest.

Jalgrattaga tehti tööle minemiseks sõite enim Hollandis (26%) ning jalgsi eelistati tööl käia enim Bulgaarias (22%), Eestis (20%) ja Rootsis (18%). Prantsusmaal, Iirimaal, Portugalis ja Belgias tehti enim sõite, 68–71%, auto või mootorrattaga.

Vaatamata sellele, et Euroopa riikide hulgas paistab Eesti silma madala autostumise ning ühistranspordi kasutamise küllaltki kõrge taseme poolest, ei ole viimastel aastatel autode kasutamine liikumiseks vähenenud.

Tagasi üles
Back