Juhtkiri: kuri tõbi meie õuel

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viimastel päevadel on meedias laialdast kajastust leidnud juhtum Ida-Virumaal Iisaku vallas, kus taluõuele tungis hunt, kes majaperemehe koera õnneks tahtis võtta. Miks muidu ettevaatlik ja reeglina karjas elav loom sedapuhku nii käitus, võib vaid oletada. Oluline on aga asjaolu, et umbes paarikümnekilone loom oli üsna karvutu – ilmselt vaevas teda kärntõbi.

Tegu on äärmiselt ebameeldiva haigusega. Tõbe põhjustavad lestad kaevuvad sügavale looma naha sisse, mistõttu tekib tugev sügelus. Koduloom võib haigustekitajad üle korjata näiteks söögikausist, mida on väisanud kerget toitumisvõimalust otsinud haige hõimlane, või sügades end vastu puud, mille vastu on end hõõrunud tõbine loom.

Jahimeeste seast on korduvalt kostnud arvamust, et mingil määral on inimene kärntõve levikus ise süüdi. Näiteks on Puka vallas elav jahimees ja topiste valmistaja Aare Jaama mõne aasta eest Valgamaalasele öelnud, et tõve suurem levik oli ettearvatav, kui lennukilt hakati vaktsineerima metsloomi marutõve vastu. Loodus reguleerib tema sõnul siis arvukust teiste vahenditega nagu kärntõbi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles