Haldusreform kasvatas töötute arvu

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Töötukassa Valgamaa osakonna hoone Valgas. Maakonnas oli jaanuari lõpu seisuga 1191 registreeritud töötut.
Eesti Töötukassa Valgamaa osakonna hoone Valgas. Maakonnas oli jaanuari lõpu seisuga 1191 registreeritud töötut. Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Jaanuaris suurenes registreeritud töötute arv võrreldes eelmise kuuga 7% võrra.

Jaanuari lõpus oli töötuna registreeritud 33 270 inimest, mis moodustab 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 5,2%. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 10 037 ehk 30%. Haldusreformist tingitud koondamiste tõttu oli jaanuaris tavapärasest enam koondamishüvitise saajaid.

Töötute arvu kasv jaanuaris on tavapärane, sest aasta lõpuga lõpevad paljud tähtajalised töölepingud, samuti toob aasta lõpp kaasa rohkem koondamisi.

«Registreeritud töötute arvu suurenemist jaanuaris mõjutas sellel aastal mõnevõrra ka haldusreform, sest töötuks registreeris end osa valla-, linna- või maavalitsustes töö kaotanud inimestest. Kokkuvõttes suurenes registreeritud töötute arv jaanuaris võrreldes eelmise kuuga seitse protsenti, kuid samas oli see möödunud aasta jaanuarist väiksem,» selgitas töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus.

Reformi käigus läbi viidud koondamiste tõttu oli jaanuaris tavapärasest enam koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid. Jaanuaris määrati kindlustushüvitist koondamise korral 1444 inimesele. Hüvitise saajatest ligi pool olid linna-, valla- või maavalitsustest koondatud töötajad. Hüvitist määrati kokku 2,9 miljoni euro väärtuses, sealhulgas linna-, valla- ja maavalitsuste endistele töötajatel ligikaudu 1,5 miljoni euro ulatuses.

Töötuse määr oli jaanuaris kõrgeim Ida-Virumaal (9,8%) ja madalaim Harjumaal (3,8%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised (23%), oskustöötajad ja käsitöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Põlvamaal oli 31. jaanuari seisuga töötuid 994, Valgamaal 1191 ja Võrumaal 1305.

Töötukassa teenustest osaleti jaanuaris enim tööturukoolitustel, karjäärinõustamisel ja tööalase rehabilitatsiooni teenusel.

Jaanuaris lisandus töötukassale vahendamiseks 4333 uut tööpakkumist, mida oli 58% rohkem kui detsembris, kuid võrreldes aastataguse ajaga 4% vähem. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7578. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid teenindus- ja müügi­töötajatele (20%), oskustöötajatele ja käsitöölistele (20%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (18%) pakutavad töökohad.

Jaanuaris esitati töötukassale 4228 töövõime hindamise taotlust, mida oli 15% rohkem kui detsembris. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes esitati töövõime hindamise taotlusi jaanuaris 6% vähem.

Töövõime hindamisotsuseid tehti jaanuaris 4888. Neist üle poole juhtudel määrati inimesele osaline töövõime, kolmandikule puuduv töövõime, töövõime vähenemist ei tuvastatud 12% juhtudest ning ühel protsendil juhtudest jäi taotlus menetlemata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles