Batuudi puhul tuleb järgida hulka ohutusnõudeid

Õhkbatuut. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Batuudid ei jäta naljalt kedagi külmaks – mõnele on tegu mänguasjaga, teisele treeningvahendiga, kolmandale ohtude allikaga. Kõigil on õigus.

«Lastele ja noorukitele on batuut nutiseadme ase­aine, mis sunnib liigutama ja trenni tegema ilma, et seda pingutust nõudva tegevusena teadvustataks,» rääkis Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kadri Paide. «Hiljuti tuli välja uuring, mille kohaselt on iga neljas Eesti koolilaps ülekaaluline, seega võib olla batuut võluvõti vanematele, kelle laste ninad tikuvad ka suvel ekraani külge kinni kleepuma.»

Hüppamine on treening ka täiskasvanutele – kümme minutit batuudil hüppamist võrdub pooletunnise sörkjooksuga. Kui hüppamist ja jooksmist maapinnal põlvedele langeva koormuse tõttu sageli ei soovitata, siis batuut pehmendab oluliselt maandumise löögijõudu ega tee põlvedele sedavõrd liiga. Batuuditreening on hea nii südame tervisele kui luustikule ja loomulikult aitab regulaarne treening ka kehakaalu alandada.