Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64 protsenti Eesti lastest, kuuekuuselt aga vaid 23 protsenti, selgub tervise arengu instituudi (TAI) statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud.
Lõuna-Eestis on rinnapiim tõusnud suurema au sisse
Aasta varasemaga võrreldes on nende kuue kuu vanuste laste osakaal, kes saavad ainult rinnapiima, vähenenud kolme protsendi võrra ja 2013. aastaga võrreldes pea viiendiku võrra. Kolmekuiste imikute vaid rinnapiimaga toitmine on vähenenud vastavalt 1,4 ja 3,5 protsenti. Samaks on jäänud beebide osakaal, kes aastaselt saavad lisaks toidule rinnapiima – neid on kolmandik.
Kõige rohkem on rinnapiima saavaid imikuid Hiiumaal – eelmisel aastal sai kuuekuuselt vaid rinnapiima 71 protsenti ning 12-kuuselt sai rinnapiima lisaks muule toidule 45 protsenti. Lisaks on maakondlikus lõikes viimase viie aasta võrdluses suurenenud osaliselt ja täielikult rinnapiima saavate imikute osatähtsus Lääne, Võru, Põlva ja ka Valga maakonnas ning vähenenud Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas.
Täielikul rinnapiimatoidul olemine tähendab, et laps saab vajadusel rinnapiimale lisaks vitamiine ja ravimeid, kuid mitte teed, vett, mahla, piimasegu või midagi muud.