Muuseumide aastaauhindade galal sai Valga muuseum trofee, mida ihaldavad kõik Eesti mäluasutused – Muuseumiroti.
Valga muuseum sai ühe aastaauhindadest
25. jaanuar 2019, 23:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirilinna muuseum sai esimest korda välja antud kogukonna sõbra tiitli. See anti suvel Valgas Säde pargis korraldatud sajanditaguses stiilis aiapeo eest, millega sooviti tutvustada 20. sajandi alguse linnalikke kultuuritraditsioone ja Valga ajalugu.
Uskumatu tunnustus
«See on uskumatu!» oli Valga muuseumi teaduri-koguhoidja Priit Riemanni reaktsioon auhinna kättesaamise järel. «Eks tegelikult ole see tunnustus ka Valga kogukonnale, kes ettevõtmisega kaasa tuli.»
Sama meelt oli ettevõtmise teokssaamise nimel projektijuhina kõige enam vaeva näinud muuseumi juhiabi-varahoidja Marju Rebane. «See oli just kui kogu Valgamaa ühine ettevõtmine. Lauljad, muusikud, tantsijad, maadlejad – kõik tulid kaasa. Tänu sellele, et igas etapis lõi kogukond kaasa, sujuski kõik nii hästi.»
Peo põhilised korraldajad olid muuseum koos Valga muuseumisõprade seltsi ja segakooriga Rõõm. Tunti ka kohaliku vallavõimu toetust.
Rebase sõnul on tunnustus seda hinnalisem, et samas kategoorias, kus Muuseumirott võideti, olid teisedki nominendid väga silmapaistvad. Kogukonna sõbraks pürgisid veel Tallinna kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumide korraldatud Kirjandustänava festival ning Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi projekt «See on ralli!».
«Väikesel muuseumil on sellises konkurentsis päris keeruline silma paista,» nentis Rebane. «Samas on hea, et ka väiksemaid märgatakse. Saime palju positiivset tähelepanu. Galal astus meie juurde mitu kolleegi teistest muuseumidest, kes ütlesid, et pole aastaid Valgas käinud, aga nüüd nad tulevad. See kõik tekitas väga hea tunde. Võib vist isegi öelda, et see oli kõigile muuseumi töötajatele elu tippsündmus.»
Konverents kolme parima seas
Valga muuseum oli auhinna nominent ka 2018. aasta teadusürituse kategoorias. Seda Eesti-Läti ajalookonverentsi «Varjatud ja avalik kultuuripärand Valgas/Valkas ja lähikonnas» korraldamise eest.
«Meie direktor Pikne Kama ja Priit Riemann tegid selle korraldamisel ära suure töö ja kuigi selle eest auhinda ei tulnud, on ka kolme sekka jõudmine väga suur tunnustus. Eriti kui arvestada, et teised nominendid olid selles kategoorias Eesti Rahva Muuseum ja Eesti kunstimuuseum,» oli Rebane rõõmus. Konverentsi aitas korraldada Läti-Eesti instituut.
Muuseumi kollektiiv valmistub aga juba uuteks ettevõtmisteks. Tänavu 13. juulil on kavas Valgas taaselustada Liivimaa Maapäeva pidamine. Mõistagi mängulises vormis.
Eesti muuseumide aastaauhindu annab välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu koostöös Eesti muuseumiühingu ja kultuuriministeeriumiga.
Jagatakse kümnes kategoorias. Igale võitjale on preemia 1300 eurot, mille eest võib osaleda Euroopas konverentsil või kasutada seda muuseumitöötajate enesetäienduseks. Võitjatele antakse skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse kategooria võitjale.
