iDeal kampaania

Päästeameti tunnustusi jagus ka lõunaeestlastele
Hõberisti pälviv Värska komandopealik: hea tunne ikka. Täiendatud.

Päästeteenistuse hõberisti sai Lõuna päästekeskuse Värska komando pealik Raivo Kunst. Ta on ühtlasi Värska jahtkonna liige.

FOTO: Stenbocki maja

Peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu annavad täna 113 inimesele tunnustusena üle päästeteenistuse aumärgid. Aumärkidega tunnustatakse nii päästeameti töötajaid kui ka häid koostööpartnereid.

Lõunaeestlastest saab päästeteenistuse hõberisti Lõuna päästekeskuse Värska komando pealik Raivo Kunst.

Päästeteenistuse medali pälvivad Lõuna päästekeskuse Värska komando päästja Jüri Roose, Lõuna päästekeskuse Tõrva päästja Juhan Otti, Lõuna päästekeskuse Otepää päästekomando meeskonnavanem Urmas Aaliste, MTÜ Sangaste Vabatahtliku Tuletõrjeühingu juhatuse esimees Rein Areng, MTÜ Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste vabatahtlik päästja Olev Mõttus ja MTÜ Valgjärve Vabatahtliku Päästeseltsi vabatahtlik päästja Friedel Ani.

Päästeameti teenetemedali hõbedaste tammelehtedega pälvisid Võrus töötav Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Merli Tobreluts ja Valgas töötav Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo vanemspetsialist Merle Liba.

Päästeteenistuse medali pälvis Värska komando päästja Jüri Roose.

FOTO: Stenbocki maja

Päästeteenistuse medali pälvis MTÜ Valgjärve Vabatahtliku Päästeseltsi vabatahtlik päästja Friedel Ani.

FOTO: Stenbocki maja

Päästeteenistuse medali pälvis Tõrva päästja Juhan Otti.

FOTO: Stenbocki maja

Päästeteenistuse medali pälvis MTÜ Sangaste Vabatahtliku Tuletõrjeühingu juhatuse esimees Rein Areng.

FOTO: Stenbocki maja

Päästeteenistuse medali pälvis Otepää päästekomando meeskonnavanem Urmas Aaliste.

FOTO: Stenbocki maja

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik lausus, et Värska komando pealik Raivo Kunst on oma kogukonnas väga aktiivne ning pühendub ohutuse arendamisele igal rindel, mis väärib esile tõstmist. Ka 27. oktoobri Kagu-Eesti tormi tagajärgedega toime tulekul andis ta tubli isikliku panuse erinevates rollides.

Autasu esildus märgib, et Raivo panustab Värska komando toimimisse igapäevaselt ja aastaringselt, hoolimata sellest, kas tal on töö- või puhkeaeg. Et tavaolukorras kahe mehega mehitatud komando valvevahetus oleks päästesündmustele reageerides võimekam, on Raivo ise ja tema eestvedamisel paljud Värska päästekomando mehed tihti vabast ajast koduses valves, et vajadusel paakautoga või metsakustutustehnikaga oma töökaaslastele appi minna.

Väiksema koosseisuga, kus valvevahetuses on üldjuhul kaks päästjat, on keerulisem ka igapäevaseid komandosiseseid normtegevusi teha. Raivo Kunsti peamine mure on, et Värska päästekomando teenistujate tööalaste oskuste tase ei jääks maha teiste komandode keskmisest. Seepärast võtab Raivo meeskonnaliikmena (täites meeskonnavanema rolli) igapäevaselt osa komandosisestest normtegevustest, viies läbi harjutusi ja näitab eeskuju neis ise osaledes. Raivo eestvedamisel on Värska päästekomando teenistujad kaasatud ennetustöösse ning kogukonna tegemistesse laiemalt.

Raivol on head suhted ja hästi toimiv koostöö piirkonna koostööpartneritega, kelleks on Setomaa Vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveameti Värska kordon, kohalikud lasteasutused ja tööstus- ning turismiettevõtted. Kohalikul omavalitsuses on Raivo vallavolikogu ja kriisikomisjoni liige. 2019. aasta oktoobrikuise Kagu-Eesti tormi ajal oli Raivo kriisikomisjoni liikme ja kohaliku päästekomando pealikuna viie ööpäeva jooksul abiks Setomaa Vallavalitsusel, et aidata lahendada tormi tagajärjel tekkinud elektrikatkestusest tingitud probleeme. Raivo pakkus KOV-le abi logistiliste probleemide lahendamisel ja paljudel juhtudel panustas otse sündmuskohtadel erinevate tegevustega.

Raivo Kunst ise lausus, et tunnustus annab tööks indu. «Eks ta hea tunne ikka on. Natuke tuleb üllatusena.»

Kunsti sõnul kuuluvad komando aktuaalsete tegevuste hulka kõik tavalised kohustused. «Meil on väiksem koosseis, aga tegelikult peame kõike oskama ja kõike tegema.»

Eelmisel aastal pani Värska komando senisest rohkem rõhku ennetustööle. «Need on kodukülastused ja järeltegevus, kõik, mis sellega kaasneb. Kus on meie mõistes punased ehk ohtlikud kodud – nendega järeltegevus koostöös kohaliku omavalitsusega, et asja paremaks muuta.»

Sangaste Vabatahtliku Tuletõrjeühingu juhatuse esimees Rein Areng lausus, et tunnustusega kaasnevad tunded on segased. «Info on tilkunud veidralt. Kõigepealt sain e-kirja, et olen kutsutud vastuvõtule. Siis hakkas alles kirjakaupa hargnema, et antakse ka mingisugune medal. Aga meeldiv ikka, kui märgatakse. Päästetöö ei ole ühe mehe töö, ikka rohkem meeskonnatöö.»

Eelmine aasta Arengu sõnul millegi erilise poolest silma ei jäänud. «Igapäevast valvetööd olen korraldanud. Ei ole ekstreemseid asju olnud. Aga võib-olla oleme sellega lihtsalt harjunud. Samas kui võtate statistika lahti, siis Sangaste piirkond Valgamaal on – ei tahaks ära sõnuda – hästi rahulik.»

Ühingu praegune peamine fookus on aga depoohoone ehitamine, kuna esialgu neil see sootuks puudub. «Depoo ehitus, kolm hüüumärki taha. Masinad on laiali mööda ilma. Osad on soojas tänu erafirmadele, osad suisa õues. Kui oma hoone valmis saaks, oleks ideaalne. Saaks masinad ühte kohta, siis tõenäoliselt võimekus paraneks.»

Päästeteenistuse medali pälvinud MTÜ Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste vabatahtlik päästja Olev Mõttus selgitab Hele-Mall Pruusile vinguanduri vajalikkust.

FOTO: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Päästeteenistuse medali pälvinud MTÜ Sangaste Vabatahtliku Tuletõrjeühingu juhatuse esimees Rein Areng.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

„Päästjate igapäevased vaprad teod ja partnerite panus päästevaldkonna arengusse on väärt esiletõstmist ja tunnustamist,“ sõnas siseminister Mart Helme. „Koostöös loome turvalise ja ohutu elukeskkonna Eesti inimestele,“ lisas Helme.

„Kui me vabariigi aastapäeva eel mõtiskleme, mis on Eesti riik, siis on see kindlasti kõik need 113 tunnustuse saajat. Iga aumärgi teeninu on andnud hindamatu panuse Eesti ühiskonda, nende inimeste kaasabil loomegi iga päev ohutut ja turvalist Eestit,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Kokku tunnustatakse 113 inimest, kelle hulgas on Päästeameti teenistujaid, kelle tööstaaž päästeteenistuses ulatub 45 aastani. Üle antakse 3 Päästeteenistuse kuldristi, 9 Päästeteenistuse hõberisti, 60 Päästeteenistuse medalit, 12 Päästeameti teenetemedalit kuldsete tammelehtedega ning 22 Päästeameti teenetemedalit hõbedaste tammelehtedega. Lisaks antakse üle Päästeameti peadirektori ning Siseministeeriumi tänukirjad.

Päästeteenistuse kuldrist antakse tunnustusena ulatuslike ja keerukate päästetööde juhtimise või silmapaistvate teenete eest päästealal, samuti kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest päästeasutuses. Päästeteenistuse hõberist antakse tunnustusena keerukate päästetööde juhtimise, samuti silmapaistvate teenete eest päästealal. Päästeteenistuse medal antakse keerukatel päästetöödel üles näidatud vapruse eest, samuti teenete eest päästealal. Päästeameti teenetemedal kuldsete tammelehtedega antakse päästeameti teenistujale 15-aastase laitmatu, samuti silmapaistvalt tubli teenistuse eest Päästeametis. Päästeameti teenetemedal hõbedaste tammelehtedega antakse päästeameti teenistujale vähemalt 10-aastase laitmatu, samuti silmapaistvalt hea teenistuse eest päästeametis.

Päästeamet tunnustab kahel korral aastas inimesi, kes on näidanud üles vaprust inimeste elu ja vara päästmisel või panustanud päästeala arengusse. Aumärke antakse üle Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal veebruaris ja organiseeritud tuletõrje sünnipäeva ajal septembris. Päästeteenistuse aumärke on antud välja alates 1998. aastast.

Tagasi üles