Otepää sai 84 aastat tagasi linnaõigused

Nuustaku aleviku lipuväljak Foto: Erakogu

Täna 84 aastat tagasi andis riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused.

Vastsed linnakodanikud olid oma linna üle uhked ning arvasid, et Otepää linna on vaja hoolega arendama hakata. Nii näiteks arvas praost Johannes Oskar Lauri, et Otepää linnavõimu esimeseks hooleks on linna arendamine suvituslinnaks, milles tuleb kõvasti võistelda Tõrva linnaga.

"Tõrvale anti suvituslinna staatus Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937. Siinkohal tervitame kõiki Tõrva linna elanikke," sõnas Otepää vallavanem Jaanus Barkala.

"Täna on meil paraku selline olukord, kus me pidu pidada ei saa ega saa ka oma häid sõpru ja külalisi külla kutsuda. Oleme kogu riigiga erakordses olukorras, võitlus toimub meile nähtamatu vaenlasega, kes ähvardab hävitada nii meie tervise, kui ka elu ja heaolu," tõdes Barkala.

"Tänan kõiki, kes selle vaenlasega on praegu eesrindel võitlemas ja panen ka kõigile südamele jälgida väga rangelt eriolukorra juhiseid ning mitte võtma antud olukorda liiga kergekäeliselt. Peame meeles, et meie otsustel on alati tagajärjed. Aga ühel päeval on vaenlane võidetud ja me saame oma toimetuste juurde tagasi pöörduda. Siis ootame kõiki külalisi ja sõpru endale külla ja rõõmustame. Seniks aga – olge hoitud!" lisas vallajuht.

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922.  Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid filmimeister ja ajalehemehed.

1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.  

Teise maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest.  Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks  rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962. aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.

Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22. oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää samanimelise valla koosseisu kuuluv vallasisene linn.

1. jaanuari 2020. aasta seisuga elab Otepää linnas 2137 elanikku, linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 ruutkilomeetrit.