Eesti majandus langes esimeses kvartalis 0,7 protsenti

Eurod.

FOTO: West Coast Surfer/picture alliance / moodboard

Tänavu esimeses kvartalis langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7 protsenti, jooksvates hindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot.

Lisandväärtus kasvas 2 protsenti ning eelkõige vedasid seda kasvu info ja side tegevusala koos ehitusega. Peamiseks majanduskasvu piduriks oli põhiliselt olematu talve ja väheste küttekulude tõttu energeetikasektor, teatas statistikamet.

Suurtest tegevusaladest mõjus majanduskasvule negatiivselt juba eelmise aasta teises pooles aeglustuma hakanud töötlev tööstus.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul on märgatavast koroonaviiruse mõjust eelneva puhul veel raske rääkida. "Küll aga on viirusel ilmselt olnud juba negatiivne mõju kaubandusele, transpordile ning majutusele ja toitlustusele," lisas ta.

Majanduslanguse peamiseks põhjuseks on netotootemaksud, mis langesid esimeses kvartalis 18,8 protsenti. Eelkõige tingisid selle käibemaksu ja kütuseaktsiisi laekumiste vähenemised.

Sarnaselt kaubanduse aeglustumisele ja langusele käibemaksu laekumises, aeglustus märgatavalt ka eratarbimise kasv. Eratarbimine kasvas vaid 0,3 protsenti, mis on kõige nõrgem näitaja pärast eelmist suurt kriisi.

"Kuigi investeeringud langesid 6,9 protsenti, siis ei saa me siin samuti rääkida koroonaviiruse mõjust. Pigem on põhjusteks töötleva tööstuse pikemaajalisem langustrend ja lisaks oli eelmise aasta esimeses kvartalis väga kõrge investeeringute tase, millega võrrelda," selgitas Müürsepp.

Peamiselt vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Seevastu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatitesse ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse kasvasid.

Eksport langes esimeses kvartalis 2,6 protsenti ja import 5,2 protsenti. Sarnaselt töötlevale tööstusele näitas väliskaubandus aeglustumist juba möödunud aastal. Kui kaupade eksport ja import pöördusid langusesse eelmise aasta lõpus, siis nüüd tegi seda ka teenuste väliskaubandus. Enim mõjutasid langust elektroonikaseadmed ja reisiteenused.

Möödunud aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt korrigeeritud SKP 3,7 protsenti ja võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga 0,8 protsenti.

Tagasi üles