Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

KOV VALIMISED 2021 ⟩ Põlvamaa esinumbrid vastavad

Meenikunno raba FOTO: Arvo Meeks

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eel palusime Põlva maakonnas kandideerivate nimekirjade esinumbritel vastata 2000 tähemärgi ulatuses küsimusele: „Mida teeksite koduomavalitsuses ära valituks osutudes?” Vastused õnnestus saada peaaegu kõigilt Kanepi, Põlva ja Räpina valla nimekirjade esinumbritelt, samuti Räpina valla üksikkandidaadilt.

Kanepi vald

Piret Rammul (Reformierakond):

Olen veidi üle kahe aasta olnud Kanepi vallavanem ja mulle tundub loomulik kandideerida ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Valimistel osalen küll esimest korda, kuid kohalikus omavalitsuses olen töötanud juba üle 13 aasta. Seega on teadmised sellest, kuidas üks omavalitsus töötab, üsna põhjalikud. Küsimusele, mida teeksin, kui osutun valituks, vastaksin pigem, et omavalitsust ei juhita üksinda.

Selleks, et üks vald hästi toimiks, on vaja head ja konstruktiivset koostööd volikogu ja vallavalitsuse vahel. Tegu on justkui paarisrakendiga, mis peab ühes suunas liikuma. Vastasel juhul kulub kogu energia tülitsemise või vaidlemise peale ja reaalsete tegevuste jaoks jääb väga vähe aega. Valituks osutudes on minu eesmärk kindlasti ühise meeskonna loomine, hoidmine ja juba valitud suundadel edasi liikumine.

Viimased neli aastat on Kanepi vallas võimul olnud Reformierakond. Palju on tehtud ja seda tuleb hoida. Näiteks tasuta lasteaiakohad, sünnitoetus 1000 eurot, alustava ettevõtte toetus, korteriühistute toetus. Renoveeritud on koolimaju, külakeskusi, teed ja tänavad on oluliselt paremas korras jne. Palju tegemisi on pooleli ja nendega tuleb kindlasti edasi liikuda. Väga soovin olla praegu ehitatava Valgjärve külamaja ja Saverna külla ehitatava täiesti unikaalse noorte- ja vabaajapargi valmimise juures.

Hea tahtmise juures jõuab nelja aastaga palju. Pikemas plaanis soovin, et oleksime inimesele veelgi lähemal ja soovin meelitada piirkonda innovaatilisi ettevõtteid, et targad töökohad oleks meie inimesele kättesaadavad kodu lähedal.

Reformierakonna viis põhilubadust Kanepi vallas on:

1. Soosime laste saamist ja kasvatamist.

2. Väärtustame ja toetame ettevõtluse arengut.

3. Hoiame ja arendame elukeskkonda.

4. Kindlustame vallaelanike heaolu.

5. Tugevdame kogukonda.

Hoiame tehtut ja liigume ühiselt edasi.

Aivar Luts (Keskerakond):

Arenguks on vaja teha õigeid käike, oskust mõelda ja tegutseda, julgust öelda ja vastutada. Meie inimesed peavad end hästi tundma igas Eestimaa nurgas, hoolimata asukohast peavad inimesed saama elada väärikas keskkonnas ja ettevõtted edukalt toimida. Toetame rahaliselt alustavat ettevõtjat ning ettevõtjate innovatiivseid projekte.

Peame oluliseks, et Kanepi vallas saavad lapsed kvaliteetse elukohalähedase alus- ja põhihariduse ning konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse, selleks jätkavad kõik haridusasutused hariduse andmist oma asukohas. Investeerime spordiväljakute nüüdisajastamisse. Kaasame noored valla tegevustesse ja asjade korraldamisse, selleks aitame käivitada noortevolikogu töö, samuti investeerime noortekeskuste inventari.

Meie ühine vastutus on kõigile elanikele sotsiaalse turvatunde ja väärika elu tagamine. Oluline on toetada omaste hooldajaid ning tagada hooldusvajadusega inimestele kättesaadav kvaliteetne ja inimesekeskne hooldus. Selleks kaardistame sotsiaalse olukorra vastavalt inimese vajadustele ja kindlustame talle riigi ning valla poolt ette nähtud toetused. Projekteerime ja ehitame välja peretüüpi hooldekodu eakatele. Vähendame Kanepi valla elanike omaosalust hooldusteenuste (eelkõige hooldekodu tasu) tasumisel.

Tugev küla on vallale väärt partner ning külaelu edendamine, külavanemate valimine ja tegevus, külaplatside ja -keskuste rajamine ning korrastamine väärib toetus. Loome miljööväärtuslike alade ja külade toetusfondi.

Kultuurikandjad on inimesed ise. Kultuuriga tegelevate kollektiivide toetamiseks käivitame kultuuri- ja spordifondi.

Jätkame vähemalt senistel põhimõtetel ja senises kvaliteedis teede hooldamist, sealhulgas teede talihooldust, suurendame tolmuvabade teede osakaalu, teeäärte niitmist. Projekteerime ja ehitame Kanepi–Põlgaste kergliiklustee.

Helen Rebane (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond):

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid seisavad Eesti rahva püsimise eest igas vallas ja külas. Selle jaoks paneme enda kohalikus programmis suurt rõhku haridusele ja demograafiale, et jõuda vallas positiivse sündivuseni; ettevõtlusele ja taristule, et luua uusi töökohti; loodushoiule ja vaba aja veetmise võimalustele, et säilitada meie inimeste suurepärane elukeskkond ning tagame, et immigratsioon meie põlismetsade vahele ei jõuaks.

Valitsemise tasandil on meie eesmärk luua inimestele rohkem võimalusi valla otsustes kaasa rääkimiseks, juurida välja korruptsioon ja ringkäendus ning muuta valitsemine ausamaks ja läbipaistvamaks.

Meie Kanepi valla programm hõlmab mitmeid valdkondi, kuid minu südameasjaks on haridus ning ajalugu. Seega soovin Kanepi vallavolikogu liikmena seista selle eest, et säiliksid ja areneksid meie kohalikud koolid: Kanepi gümnaasium ning Krootuse ja Saverna põhikool. Kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad peavad olema vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Lastele ning lastevanematele tuleb tagada ranitsatoetus vähemalt 500 eurot ning koolilõpu preemia vähemalt 100 eurot. Senisest enam tuleb toetada laste huviharidust ning luua stipendiumid oluliste elukutsete omandamiseks. Koolid ja lasteaiad tuleb hoida puhtad ideoloogisest kasvatustööst ja kiusamisest.

Ajaloolasena soovin taastada Erastvere ja Magari külas Põhjasõja lahingupaiga turismiobjektina; tähistada kõik ajaloolised ja arheoloogilised mälestised ning toetada Kanepi kihelkonna muuseumi rajamist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Kanepi valla täielik programm on leitav vastaval veebilehel.

Anneli Ehte (erakond Isamaa):

Pean väga oluliseks nüüdisaegset haridust, seisan selle eest, et igal lapsel on võimalik haridus omandada oma kodukohas. Toetan eripedagoogide ja tugiisikute kaasamist haridusse.

Seisan selle eest, et lasteaia- ning kooliõpetajate töötasu tõuseks põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja riiklikult kehtestatud töötasu alammäärani.

Kanepi vallas on palju tehtud, aga kindlasti on veel palju teha. Vallas on vajalik toetada ja arendada sotsiaaltransporti ning informatsiooni jõudmist kõigi abivajajateni. Kindlasti seisan selle eest, et igal valla kodanikul on võimalus endale jõukohaselt sporti teha. Selleks renoveerime staadionid ja rajame Kanepisse välijõusaali. Kõik lasteaiad saavad nüüdisaegsed mänguväljakud.

Kuna vallas on palju kortermaju, siis kindlasti on oluline nende renoveerimine.

Olen valmis Kanepi vallas panustama noorte töö ja vaba aja veetmisega seotud väljakutsetele lahenduse leidmisse.

Pean tähtsaks, et valla juhtimine oleks läbipaistev, omakasupüüdmatu ning elanike huvidest lähtuv.

Põlva vald

Kuldar Leis (Reformierakond):

Kui neli aastat tagasi lubasime Põlva järvele Wakepargi rajada, peeti seda pigem ulmeliseks ideeks, järgmisel suvel aga saame seda nautida. Seekord on rõõm tõdeda, et nimekirjad on välja pakkunud palju põnevaid eesmärke, seejuures on rõhku pandud just noortele ja peredele. Enam ei domineeri rahajagamise lubadused, vaid reaalsed ideed, millega Põlva vallas elukeskkond veelgi paremaks muuta.

Uute ideedena tahame Põlva valda tuua parimaid praktikaid ja innovatsiooni: rattaringlus, iseteenindavad jäätmejaamad, Taevaskoja külastuskeskus, aastaringne suusarada ja mäesuusanõlv Mammastes, Keskväljaku väljaarendamine seal toimuva kultuuriprogrammi ja vaba lavaga, uue turuga, vallamaja ja riigimajaga. Investeeringud on programmis kirjas nii Moostes, Tilsis, Ahjal kui Vastse-Kuustes, kas või näiteks pakiautomaadid bussipeatustes ja koolide ning lasteaedade renoveerimine koos nüüdisaegse ventilatsioonisüsteemiga.

Rohelisema Põlvamaa kontekstis on kavas panna inimesi rohkem meid ümbritseva keskkonna ja metsade tulevikule mõtlema, kus ühise algatuse loomiseks pakub vald võimaluse igale kodanikule vähemalt ühe puu istutamiseks.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 on ajaloo suurim ühisettevõtmine Lõuna-Eestis, pakkudes arenguvõimalusi kõigile, kes ise tahavad kaasa lüüa. Olles sihtasutuse Tartu 2024 tegevjuht, kutsun üles kõiki aktiivseid inimesi ja loomulikult kõiki kandideerijaid ning tulevasi volikogu liikmeid valla arengu nimel kultuuripealinna teemal kõikvõimalikku koostööd tegema, see oleks Põlva valla ja kohalike inimeste ühine võit.

Kui palju võidab vald järgneva nelja aasta jooksul, sõltub valitava volikogu võimekusest ja koostöötahtest. Koostööks on vaja eelkõige oskust ühiselt sihte seada. Usun, et suuremad egod tagaplaanile jättes saame kandideerivate erakondade ja valimisliidu ühised parimad ideed koos ellu viidud. Annan endast parima, et Põlva vallas saaks teha koostööd need, kes võimelised muutusi ellu viima ja koostööd tegema.

Leander Konks (valimisliit Põlva Areng):

Valimisliidu Põlva Areng orienteeritus tegevustele valituks osutudes tuleneb valimisliidu programmilistest seisukohtadest. Need eesmärgid on sõnastatud meil pikemat perspektiivi silmas pidades.

Peame mõttetuks ja vastutustundetuks hõigata maha loosungeid, mis on populistliku iseloomuga. Selline käitumine on oma valijaid eksitav, sest juba pärast valimisi selgub tõsiasi, et on vaja istuda laua taha ja hakata arutama võimalike koalitsioonipartneritega reaalselt kokkuleppeid ja arenguid valla elu korraldamisel. Tuleb endale anda aru, et valla elu korraldus on mitmetahuline ja vastutusrikas ülesanne kõigile, eriti volikogule, kes võtab vastu otsuseid, mis on aluseks nii vallavalitsuse pikaajalisele kui igapäevasele tegevusele.

Koalitsiooni kokkuleppest kujunevadki välja uued eesmärgid ja prioriteedid. See tähendab, et vaadatakse üle eelseisva valitsemisperioodi arengukava, investeeringud ja prioriteedid ning teistes valdkondades tegevuste rõhuasetused ja eesmärgid.

Esimene tõsine proovikivi uuele koalitsioonile on järgmise aasta eelarve vastuvõtmine. Uuel koosseisul tuleb meeles pidada, et valla eelarve sissetuleku üks allikas on ka maksutulu, mis on otseses seoses meie valla võimekusega läbi oma tegevuse luua soodsaid ettevõtluse arendamise tingimusi ja noortele võimalusi elu sisseseadmiseks meie maakonnas, vallas.

Meie valimisliidu üks eesmärk on muuta valla valitsemise ja juhtimise kultuuri. Peame vastuvõetamatuks olukorda, kus erakondlikust käitumiskultuurist tulenevalt valla valitsemise struktuuris on juhtivatel ametikohtadel ka koalitsiooni koosseisu kuuluvad volikogu liikmed. See tekitab valla juhtimisel intriige ja moodustub piltlikult öeldes toiduahel, kus vallavanem on sageli oma alluvate pantvang.

Siinkohal on sobilik lõpetada Platoni mõttega: «Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed.»

Kõike head teile ning valimistel tehke õige valik!

Georg Pelisaar (Keskerakond):

Kui osutun valituks, jätkaksin kindlasti senistel põhimõtetel. Meie valla juhtlause on olnud juba ammu «Põlva – parim paik põlvest põlve». See tähendab, et meie vallas ongi head võimalused kasvada ja areneda, aga ka vanuripõlve nautida. Meil on lasteaed ja kool puuetega lastele ning lisaks valla põhikoolidele veel Waldorfi pedagoogikast lähtuv lasteaed ja kool ning kristlik lasteaed ja kool. Kõiki neid toetab ja jääks ka edaspidi toetama vallaeelarve. Väga olulisel kohal on minu arvates laste huviharidus. Et see jääks kestma sama heal tasemel, tuleb kindlasti leida võimalusi huvihariduse õpetajate palgatõusuks.

Maapiirkonnas on eriti tähtis teede seisukord. Põlva vallal on üle 600 km teid ja teehoiukava, mis tänavu volikogus vastu võeti, on kindlasti täitmiseks.

Põlva vallas ei jätku soovijatele hooldekodukohti. Valmis tuleb ehitada kaks kavandatud hooldekeskust ning käivitada ka vanurite päevahoiuteenus.

Oluline on, et ettevõtted kestaksid ja töökohti oleks piisavalt. Sellest lähtuvalt alustame valda uue tööstuspargi rajamist. Koostöös naabrite ja sõpruspiirkondadega välismaal tuleb luua eeldused turismi elavdamiseks ka Põlva vallas. Selleks ehitame välja Põlva lasketurismikeskuse.

Põlva vald on viimase kaheksa aasta jooksul kaks korda ühinenud ja valla elanike arv on rohkem kui kahekordistunud. Kui enne viimast ühinemist oli vallavalitsustes 78 teenistujat, siis praegu on spetsialiste 54. Põlval puudub vallamaja, mis vastaks nõuetele ja kuhu kõik teenistujad mahuksid. Kuivõrd ühinemislepingus on riigi investeeringutoetus haldushoone ehituseks kokku lepitud, viiksin selle ehituse ka lõpule.

Vallamaja vastastel tasuks mõelda, miks inimesed eelistavad suuri kaubanduskeskusi väikestele poodidele. Eks ikka seetõttu, et ühest kohast rohkem kaupa (teenust) saada. Võiks mõelda ka, miks kolis riik mitu ministeeriumi uude hoonesse ja miks ehitatakse maakonnakeskustesse uusi riigimaju. Olen kindel, et Põlva valla kodanikud ja vallavalitsuse teenistujad on uut haldushoonet väärt.

Igor Taro (Eesti 200):

Nii nagu teie alustate päeva hommikuse hambapesuga, tuleb ka Põlva vallas muutuste elluviimiseks kõigepealt taastada vallajuhtimises elementaarne hügieen. Eeskätt tähendab see ausat asjaajamist – kellele meeldiks olulist infot varjav ja moonutav vallavõim? Teiseks tähendab see läbipaistvat otsustamist – usume, et kodanikud soovivad näha ka üle 50 000 euro suuruste investeeringute puhul korralikku analüüsi ja põhjendusi. Ja kolmandaks soovime ju kõik, et oluliste muutuste korral peetakse meiega eelnevalt nõu, mitte ei panda fakti ette pärast otsuse tegemist. Kui need kolm eeldust on täidetud, saame rääkida uuest juhtimiskultuurist. Ja see loob aluse, et kõik Põlva valla kodanikud tunneksid end omavalitsuses väärtustatuna.

Veelahet senise vallajuhtimise ja muutust toetava uue lähenemise vahel sümboliseerib ilmekalt uue vallamaja ehitamise kavatsus Põlvasse. Senine koalitsioon soovib uues volikogus enamuse saavutades sellega iga hinna eest jätkata. Korduvad küsitlused on samas näidanud, et enamik Põlva valla inimestest seda ei taha. Austame rahva otsust ja vabastame uuele vallamajale reserveeritud miljonid teiste investeeringute tarbeks. Arvestades nüüdisaja arenguid, suudame kindlasti tagada nii kvaliteetse teeninduse kui ka töökeskkonna vallatöötajatele teisel viisil.

Meie kodanikel on palju lahendamata muresid, aga vald ei saa areneda paremini kui tema kodanikud. Seetõttu saab Põlva valla prioriteediks inimkapitali arendamine – hariduse, huvitegevuse, tervise ja spordiga seonduv. Käsitleme kõiki koole ja klubisid valla ühtse inimarengu võrgustiku osana ja rahastame neid vastavalt.

Anname uut hoogu Põlvamaa turismile ja rohelisema elu majandusele, stimuleerides uusi töökohti internetiühenduse toetusega, puitehitusele hoo andmisega, Taevaskodade külastuskeskuse rajamisega.

Toome tagasi Põlva valla endiste vallakeskuste inimestele uhkuse nende kodukoha üle ja algatame uue kultuuri- ja linnaruumi loomise Põlvasse. Põlva valla inimesed väärivad seda muutust!

Indrek Käo (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond):

Teeme Põlva uuesti suureks, elu tagasi maakohtadesse. Hoiame ja väärtustame meie keelt, kultuuri ja traditsioone. Transpordiühendused keskuse ja külade vahel. Teedevõrk paremaks. Olulised kruusakattega teed mustkatte alla. Taaselustame Põlva seltsielu. Toome tagasi Pikalaua peo ja linna jaanitule. Säilitame Rosma krossiraja. Ridalisse regionaalne lennuväli.

Avatud valitsemine. Lõpetame raiskamise. Vallavanema leiame konkursi teel. Vähem bürokraatiat, vaatame üle vallavara kasutamise lepingud. Uut vallamaja ei ehita. Ettevõtlusele uus hingamine. Toetame, väärtustame valla ettevõtjaid ja põllumehi. Vaatame üle maksud ja kehtestame soodustused. Nüüdisajastame jäätmejaama. Väärtustame keskkonnahoidu ja säästlikkust. Kommunaalteenuseid pakkuvad monopolid kontrolli alla. Prioriteediks ühistuline energiamajandus ja energiasõltumatust tagavad lahendused. Renoveerime valla kaugküttevõrgud, lähtudes kohalikust energiavõimekusest.

Tähtsustame vallakodanike sõna! Oluliste otsuste juures küsime rahva arvamust. Suurendame kaasava eelarve vähemalt 100 000 euroni. Väärtustame meie vanavanemaid. Pensionäride toetused õiglasematele alustele. Sotsiaalvaldkonnas inimestele paremad töötingimused, väärikas palk.

Noored on meie tulevik. Säilitame tegutsevad koolid. Suurendame laste huvihariduse rahastamist. Loome õiglased tingimused valla klubidele, seltsidele ja koolidele. Toetusprogramm noorte perede ja välismaale kolinud vallakodanike tagasi pöördumiseks. Rahvuslikud ja pereväärtused au sisse. Noori huvitavate valikainete õpetamine koostöös kohalike ettevõtjatega.

Investeeringud. Teehoiukava prioriteedid linnast välja. Lõpetame kavandatud kergliiklusteede ehitused. Renoveerime koolistaadionid ja mängualad. Ehitame lõpuni Linnastaadioni, rajame jalgpalli sisehalli. Põlva järve äärse ala ja linnasüdame väljaarenamiseks korraldame ideekonkursi. Ähnioru suunale jalakäijate sild. Kiired ühendused keskuste vahele. Rattaringluspunktid. Taastame laste liikluslinnaku ja korrastame Intsikurmu.

Räpina vald

Enel Liin (valimisliit Ühtne Vald):

See ei tundu olevat esmapilgul just esimene ja suurim mure kohalikus omavalitsuses, kuid süüvides saab aru, et mure on tegelikult väga suur: viimased aastad tunnen, kuidas riik kaugeneb maapiirkondadest ja meie elu on hakanud korraldama automaatvastaja. Otsuseid võetakse riigi tasandil vastu nii ja kommunikeeritakse ka nii, et need, keda need otsused puudutavad, saavad neist teada viimasena.

Soovin ja proovin ja seisan meie valla eest ning vajadusel kaasame protsessi ka omavalitsuste liidu(d), et kuulataks inimesi, keda need otsused või teod puudutavad. Kõigeks selleks on nii mul kui meie meeskonnal palju kogemusi uueks perioodiks kaasa võtta. Peame valdade hääled tugevamaks tegema. Loomulikult soovime näha uute objektide valmimist ja seda, et meie ümber oleks elu.

Meie valimisliidu moto on: «Meil ei ole kunagi raha mõttetuteks kulutusteks, aga meil on alati raha vajalikeks ettevõtmisteks!» Leiame kasutuse alatäidetud hoonetele ja arendame edasi meie väärtusi – Sillapää lossi, valla puhkealasid – ning hoiame oma sõprussuhteid meie partneromavalitsustega.

Näen, kuidas inimeste toimetulekuoskused on vähenenud, elu meie ümber on muutunud väga kiireks ning muutustega kaasas käimine on keeruline ja vahel ka kallis. Üks lahendus oleks kindlasti majandusõppe sisseviimine suurematesse koolidesse.

Viimased neli aastad on olnud keerulised, aga edukad. Oleme saanud valla piirkonnad ühte jalga astuma, peame suutma seda hoida. Piirkond on edukas, kui seal tegutseb koostööaldis sõbralik kogukond. Külaelu saab ja peab arenema altpoolt üles, mitte ülevalt alla. Arvan, et sageli keskendume liigselt käegakatsutavate ja silmaga nähtavate objektide valmimisele ning inimeste paremat elukorraldust võimaldavad tegevused jäävad tagaplaanile. Soovin ka seda samm-sammult paremaks muuta.

Ma ei pea lugu lubadustest – inimesed pilluvad neid liiga kergekäeliselt. Mina ja mu meeskond lubab, et märkame vajadusi, kasutame võimalusi ja lubame anda endast alati parima!

Margus Narusing (Keskerakond):

Oleme Keskerakonna Räpina osakonnas põhjalikult arutanud, kuidas vald võiks edasi areneda. Tahame, et kodulähedased põhikoolid jääksid alles ja et Räpina Ühisgümnaasium annaks ka tulevikus kõrgetasemelise ja mitmekülgse hariduse. Gümnaasiumi juurde tahame avada kunstiklassi, millest võiks välja kasvada kunstikool.

Räpina on Eesti aianduspealinn. See peab ka linna ja ümbruskonna suuremate asulate kujundusest välja hakkama paistma.

Võõpsu on hooletusse jäänud. On viimane aeg ehitada uus raamatukogu-seltsimaja, pritsikuur on vaja üle värvida.

Mis kultuuri puutub, siis kultuuriasutuste liitmine oli viga, sellest tuleb loobuda, et taastuks konkurents – küllap tulevad siis ka huvitavad kultuurisündmused. Räpina uus laululava peab stiililt sobima kirikuga.

Üldse tuleb juhtimisstruktuur üle vaadata ja dubleerivate ametite koondamise järel võtta tööle valla arhitekt. Peale detailplaneeringutega tegelemise võiks arhitekt anda nõu ka inimestele oma majade kujunduses.

Valla kõige ohtlikumaks teeks on kujunenud Meeksi maantee, eriti tööle mineku ja töölt tuleku aegadel. Kuni Astlani ja kui raha jätkub, siis kuni Varolani on tarvis jalg- ja jalgrattateed. Suuremate asulate teed tuleb muuta tolmuvabaks. Hajaasustuses elavate vanainimeste koduteede aastaringseks kasutamiseks on vaja vallal appi minna. Paar koormat kruusa kriitilistel kohtadel lahendaks paljudel juhtudel probleemi.

Ettevõtjana arvan, et vajame tööandjate klubi. Me kõik soovime toredaid asju, aga raha selleks tuleb ainult läbi töö ja tootmise.

Erakonnakaaslased arvasid, et võiksin juhtida volikogu. Selge on see, et volikogul ja vallavalitsusel on juhtida üks ja ainus Räpina vald – see eeldab tihedat koostööd.

Õige käik on valida Eesti Keskerakonna liikmeid!

Kaido Palu (Sotsiaaldemokraatlik Erakond):

Omame valla juhtimise ja arengu suunamise kogemust volikogu eri perioodidest nii koalitsiooni kui opositsiooni pingilt ja ka vallavanema positsioonilt. Alati on õnnestunud oma panus anda.

Eri aegadel on valla arengus olulised erinevad teemad. Eelseisval volikogu nelja-aastasel perioodil on olulisemateks teemadeks Euroopa Liidu uue finantsperioodi regionaal- ning arengumeetmete oskuslik kasutamine. Samuti elanike heaolu tagamine looduskeskkonda kahjustamata. Paljudele eelseisvatele võimalustele, tegevustele ja ka mittetegemistele laotakse vundament järgneval kahel aastal. Suureneb omavalitsuste ja maakondade vahelise koostöö vajadus. Meie valimisnimekirja inimesed on omavalitsuste ja maakondade vaheliseks koostööks avatud ning valmis sellesse panustama. Teeme kaalutletud ja teadmistel põhinevaid otsuseid, kasutame ära võimalused, mida struktuurivahenditest pakutakse.

Räpina valla juhtimises peab suurenema austus oma inimeste vastu, kedagi ei tohi tõrjuda. Tuleb olla vanuserühmi ja piirkondi ühendav. Teeme nii, et hoiaksime rohkem ühte, et oleks rohkem positiivsust ja oma koduvalla tunnet. Tabavalt lausus nädalapäevad tagasi Ülle Madise: «Vaja on süstida üksteisesse ja – nii palju kui meie võimuses – ka kogu rahvasse kindlustunnet, et Eestis ongi kõik inimesed ühtmoodi hoitud ja kallid ka siis, kui elus on miski viltu läinud või õnn on maha jätnud.»

Meie eesmärk on olnud ja on, et meie ühiskond oleks sidusam ja toetavam. Seisame selle eest, et rasketel aegadel ei kärbita kõige madalama sissetulekuga töötajate sissetulekut ega kärbita seda ka hirmus, et need ajad on tulemas. Heameel on, et möödunud aastal Räpina vallas aset leidnud palgata puhkustele suunamine jäi lühiajaliseks.

Meie valla rikkus on meie inimesed. Inimeste teadmised, oskused ja tõekspidamised kujunevad nii kodus, lasteaias kui koolis. Me panustame valla laste- ja haridusasutuste arengusse ning õpetajate oskuste ja meisterlikkuse tõusu.

Räpina vallas elavad väga toredad, teotahtelised ja head inimesed. Siin on hea elada.

Janno Ritsberg (Reformierakond):

Vallavanemana juhiksin ja korraldaksin vallavalitsuse tööd oma meeskonnaga, vastutades iga meeskonnaliikme töö eest. Vallavanem olen kõigile valla elanikele, sõltumata elaniku elukohast. Annan endast parima, kuid kahjuks pole võimalik kõiki ideid ellu viia, sest raha seab piirid. Hoolitsen aga selle eest, et otsuste tagamaad jõuavad valla elanikeni nii, et mõistetakse, miks midagi tehakse või ei tehta.

Olles kuulanud inimeste muresid, tooksin esile olulisemad. Esiteks, valla elanikud ei julge või ei taha valla poole pöörduda oma murega või valla poole pöördudes ei saada oma küsimusele sisulist lahendust. Teiseks, põhiliselt on keskmes olnud Leevi, Mehikoorma ja Räpina küsimused, kuid meil on veel piirkondi: Võõpsu, Meeksi, Veriora, Ruusa või ükskõik milline küla meie vallas. See aga loob olukorra, kus elanikud ei tunne end osana vallast, seega vald pole tervik.

Kõik saab alguse sellest, kas mure kuulaja suudab ja tahab mure jagajaga samastuda ning saada aru selle tähtsusest. Kuulamine on üks põhilisi eelduseid probleemide lahendamisel. Ja kui antud muret ei saagi lahendada, siis ka äraütlev vastus peab olema piisavalt selgitav ning võimalusel erinevaid alternatiive pakkuv, et kas või osa probleemist leiaks lahenduse või saaks leevendust. Olgu see siis sotsiaalküsimus, pere toimetulekut puudutav, allasutuse toimimine, noorte huviharidus või ettevõtlust pärssiv teema.

Teine kitsaskoht, kus mõne küla elanikud ei tunne end osana vallast, on inimlikust aspektist lähtuvalt võimalik lahendada – tuleb inimestega suhelda. Jah, kõigi vallaelanikega igas külas pole füüsiliselt võimalik kohtuda. Koos külade esindajate ja volikoguga leiame sobiva mudeli, kuidas mured jõuavad valda ja sealt lahendusteni. Vallavalitsus on ellu kutsutud kõigi vallaelanike jaoks.

Mina juhiksin valda, pidades silmas valla arengut pikemas perspektiivis ehk siis vastutustundlikult ja lähtuvalt inimlikkusest, kus iga vallas elav inimene on oluline.

Tiit Kala (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond):

Valla elu edendamine saab olla vaid meeskonnatöö. Seetõttu on siin kajastatud mõtted ja eesmärgid mitte ainult minu personaalne tahe, vaid kogu meie meeskonna soov valituks osutudes.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on rahvaga arvestav, süsteemne ja hea tegevuskavaga erakond ning me tahame, et Räpina vald areneks tugevaks ja inimsõbralikuks kogukonnaks, kus volikogu otsused tuginevad valla elanike vajadustele ja huvidele.

Tahame luua kogukonda kaasates elukeskkonna, kus elementaarsed teenused oleksid kõigile kättesaadavad. See tähendab, et kogukondade osalusel toimuks piirkondade võrdne arendamine. Selleks kavatseme valla arengukava aruteludesse kaasata valla kogukonnad ning luua paremad võimalused kaasavale eelarvele. Samuti tahame muuta valla sihtasutuste ja MTÜ-de rahastamise läbipaistvaks ning viia läbi vallale kuuluva kinnisvara revisjoni.

Lisaks eeltoodule on meie jaoks oluline ära teha valituks osutudes järgmine:

* Koostame teehoiukava ja tagame selle elluviimise;

* algatame Võõpsu raamatukogu-külakeskuse rajamise;

* algatame noortevolikogu loomise;

* moodustame volikogus alalise külaelu komisjoni;

* arendame valla puhke- ja suplusalasid Ruusal, Verioral ja Võõpsus;

* tagame Võõpsu pritsikuuri ja pargi renoveerimise;

* tagame lasteaedade ja koolide säilimise;

* toetame õpilasmaleva toimimist;

* jätkame Räpina Pensionäride Seltsi toetamist.

Meie ridadesse kuuluvad haritud, suure kogemuste pagasiga, teotahtelised ja aktiivsed kohalikud inimesed Räpina valla eri piirkondadest, kes tunnevad muret valla arengu pärast ning soovivad oma koduvalda paremaks muuta.

Külli Jacobson (üksikkandidaat):

Kui elanikud valivad mind Räpina volikokku, siis ma seisan selle eest, et juhtimine Räpinas on avatud ja aus. Mulle ei meeldi susserdamine, salatsemine, oma huvide kõrgemale seadmine kogukonna omadest. Inimestel peab olema Räpina vallas hea elada ja nad peavad seda igapäevaselt tundma. Mõnusasse valda tahavad paljud elama tulla ja Räpina vallas on ruumi veel sadadele loodust armastavatele inimestele.

Kogukondlik elulaad ei tähenda kooselu kommuunis, vaid see on teineteise toetamine ja abistamine, koos rõõmustamine ning pidutsemine. Talgud on tuntud ning toimiv viis suurte asjade ära tegemiseks, koos oleme tugevamad.

Seisan ka selle eest, et elukeskkond oleks mürkidevaba. Tervis on inimese kõige kallim vara. Kahjuks on tehnoloogiline areng ja loodusest kaugenemine viinud meid olukorda, kus maa, millel elame, ja õhk, mida hingame, ja vesi, mida joome, saastatud. See on saastatud rumalusest, et teenida rohkem raha ja osta rohkem asju.

Soovin teadvustada veelgi enam looduslähedase elu võimalikkust, propageerida ise toidu kasvatamist. Tõsta metsade ja rabade, jõgede ja järvede, inimeste, lindude, loomade ja putukate, kõigi elussüsteemide elukeskkonna tervis kõige tähtsamaks näitajaks ja teha arukaid otsuseid nende olukorra parandamise suunas. Elusas ja toitaineterikkas mullas kasvab hea toit, mis teeb meid terveks.

Koolitoit olgu tervislik, valmistatud kohalikust mahedast toorainest. Ka lasteaiad ja hooldekodud pakuvad tervislikku toitu. Ma soovin, et kohalik omavalitsus on teenäitaja kõigis oma allasutustes, kuidas teha elukeskkonna jaoks olulisi tarku otsuseid, et jäätmeid tekiks minimaalselt ja need saaksid ümberkäideldud.

Seisan ka selle eest, et inimese jalajälg looduses oleks väike. Me vajame täisväärtuslikuks eluks enda ümber ja enda sees tervet elukeskkonda. Meie valla imelises looduses on kerge ka lastele õpetada kõike seda, kuidas olla terve ja rõõmus. Loodus koolimajade ümber annab suurepärase võimaluse tuua see igasse õppetundi, lasteaedades võimaluse veeta enamik aega väljas loodust uurides ja avastades.

 

Tagasi üles
Back