Autode levinuim puudujääk on mittekorras tuled

Autoapteekide osas nõuded muutunud pole. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Inimeste elujärje paranemine on uuendanud jõudsalt ka teedel vuravat masinaparki. Et autodega siiski kõik alati korras ei ole, näitavad kas või pimeda ajal teedel liikuvad nii-öelda ühe silmaga masinad.

Valga liiklusjärelevalve grupi komissari Kaimar Karmi sõnul kontrollivad politseinikud autode seisukorda liikluses iga päev. Ta lükkas umber väite, nagu oleks eriti tihedalt hakatud seda tegema viimasel ajal. Autode kontroll on liikluspolitsei töö juurde käiv rutiin, mida ei tehta eesmärgiga ilmtingimata trahv välja kirjutada.

Vastav ministeeriumi kehtestatud eeskiri, mille järgi sõidukite tehnoseisundit kontrollitakse, toob välja peaaegu 40 punkti, mida liikluspolitseinikud autot peatades võivad uurida.

Äsja põlenud tuledes puuduvad pirnid

Karmi sõnul on kõige levinum probleem tuledega. Need kas ei põle või kasutatakse nõuetele mittevastavaid neoontulesid.    Autojuhtide levinud vabandus mittetöötavate tulede puhul on, et kodus just vaatasin ja seal põlesid. «On ka juhtunud, et siis kohapeal tulesid lahti võttes selgub, et nendes väidetavalt äsja põlenud tuledes ei ole isegi pirne sees,» rääkis Karm.

Otsesed tehnoseisundi probleemid, nagu näiteks õli lekkimine, on eriti levinud suurte ja vanade veoautode puhul. «Sõidu­autode seas romusid nii palju enam liikluses ei ole,» rääkis Karm.

Seaduse järgi peab liikluse kontrollija andma sõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal. Kui rike või puudus jääb seal kõrvaldamata, on kontrollijal õigus ohtliku vea korral suunata auto erakorralisele tehnoülevaatusele. Eriti ohtliku vea korral võib ta ka keelata sõiduki omal jõul liiklemise.

Liialdatud kuuldused

Kaimar Karm lükkas ümber  rahva seas liikuma läinu juttu, et autoapteekide osas on kasutusel uued nõuded. Tema sõnul seaduse järgi füüsiliste isikute ehk siis eraisikute registreeritud autodes ei peagi autoapteeke olema. Küll aga peavad nad olema juriidiliste isikute registreeritud autodes, seega näiteks ka nendes, mis liisitud. Nõuded apteekide osas aga Karmi väitel muutunud ei ole.

Juttu on olnud ka, et sõiduautodes võiks kohustuslikus korras olla helkurvestid. «Pimedas tee ääres auto juures liikudes oleks nad väga vajalikud,» arvas Karm. Praegu helkurvestid kohustuslikud ei ole, küll aga võiksid kuuluda iga enda tervisest hooliva autojuhi varustusse.

Sõiduki kontrollimisel avastatud ohtlikud vead on näiteks:

* Registreerimismärk on mitteloetav või halvasti kinnitatud.

* Laternatulede valgus ei ole nõutava värvusega ja nende arv või paigutus ei vasta nõuetele või on tuli valesti reguleeritud. Udu- või päevatuledena kasutatakse selleks mitte ette nähtud laternaid.

* Rehvi turvisemustri jääksügavus on nõutavast väiksem ja ühe telje rehvid on erineva mustritüübiga või sõidukil kasutatakse mitte ette nähtud rehve.

* Heitgaasides on mootori püsival töörežiimil nähtavat musta suitsu.

* Müra ületab valmistaja või keskkonnaministri poolt lubatud piirnormi.

* Puudub nõutav tahavaatepeegel.

* Klaaside läbipaistvus on lubatust väiksem. Tuuleklaasil on liikluse jälgimist raskendav kahjustus või mõrade kogumik.

Eriti ohtlikud vead on näiteks:

* Pimeda ajal ei põle vasak lähituli või tagumised ääretuled ja tagumiste ääretulede asemel ei ole võimalik kinnitada sõidukile tagant nähtavale kohale ohukolmnurka.

* Sõidupiduriga ei ole võimalik autot peatada.

* Velje kinnituspolt või -mutter on lahti või puudub.

* Puudub nõutav turvavöö.

* Sõidukil kasutatakse mitte ettenähtud alarmsõiduki värvi­skeemi, vilkurit või vahelduva   tonaalsusega helisignaali.

---------------------------------------------------------

Auto varustus

Registreerimismärk – peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 meetri kauguselt ja pimedal ajal nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega vähemalt 25 meetri kauguselt.

Helisignaal – peab toimima, heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega.

Kiirusmõõdik (spidomeeter) – ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.

Tõkiskingad – autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga.

Ohukolmnurk – E-reegli nõuete kohane (vastav märge tootel).

Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad, rakendid, istmetoed) – peavad olema E- või e-sertifikaadiga (märge tootel.)

Tulekustuti – sõiduautol minimaalse tulekustutusaine massiga üks kilo. Tulekustuti kontrolli ja hoolduse eest vastutab selle valdaja. Kustuti hooldust teostatakse selleks ette nähtud kohas. Tulekustuti (sealhulgas ka müügiloleva) valdaja korraldab hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva selle esimese kontrollimise.

Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav tegur, kontrollitakse seda aasta pärast paigaldamist. Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega.

Esmaabivahendid sõiduautodes: kaks steriilset haavatampooni, eri suurustes rullsidemed ja plaastrid, desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks,  rull kinnitusplaastrit, rõhkside, kaitsekindad, kolmnurkrätik, käärid või turvalõikur, kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks, kaelalahas, esmaabivahendite kasutusjuhend, esmaabi andmise juhend.

(Riigi Teataja/VM)