GALERII ⟩ Eestlased ja soomlased ühendasid Valgas jõud

Üle 130 kultuurikorraldaja, loovisiku ja regionaalse koostöö eksperdi kohtusid täna Valgas, et võtta luubi alla, kuidas maakohad saavad kultuuripealinnast kasu lõigata ja milline on nii mahuka sündmuse pikaajaline mõju maaelule.

Inspiratsioonifoorumile kogunesid esinejad ja osalejad üle Euroopa - Eestist ning naaberriikidest, Norrast Luksemburgini. Kaugeim osaleja jõudis Valka Lõuna-Koreast.

SA Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialisti Kaidi-Lisa Kivisalu tagasivaatel jäi sisutiheda päeva lõpuks kõlama soov veelgi enam suurendada Lõuna-Eesti ülest koostööd ning vaadata ka kultuurisektorist kaugemale.

Päeva avakõneleja, 2017. aasta Taani Euroopa kultuuripealinna Aarhusi regionaalse partnerluse juht Lene Øster tõdes, et sageli küsitakse talt, mida ta teeks tagasi vaadates kultuuripealinna ellu viies teisiti. Kuid enda sõnul ei muudaks ta palju.

“Tõesti, riiklik rahastus laekus hiljem, kui ootasime ning eraettevõtete rahastuse kaasamine oli keeruline. Samuti ei olnud kõik kohalikud omavalitsused meiega kogu jõuga pardal. Siiski panustasime palju aega piirkondlikule koostööle. See aitas luua tugevat vundamenti, millele ehitasime eduka kultuuripealinna aasta,” rääkis Øster.

Aarhusi tänane kultuuristrateegia kasvas välja kultuuripealinna mõjust ja pärandist. “Numbrid ei ole tihti pikas plaanis kõige olulisemad. Suhted ja loodud sidemed on need, mis tagavad kestva arengu. Majanduslikud näitajad tunduvad täna lausa teisejärgulised võrreldes loodud mälestuste, narratiivide ja suhetega,” toonitas taanlane.

Kuula naaber ära

Avakõnedele järgnes viis vestlusringi, milles räägiti lähemalt kultuurialgatustest, mis suunavad oma tegevusi suurlinnadest välja ning keskenduvad maapiirkondade erinevate valukohtade lahendamisele. Üks neist tutvustas kogukonnadialoogi meetodeid, mis leevendavad pingeid ning otsivad lahendusi vestlemise ja kogukonna kaasamise kaudu.

Soomes loodud algatuse Timeout Dialogue juht Laura Arikka selgitas, et nad alustasid oma tegevust polariseerumise ja suurenevate ühiskondlike pingete tõttu.

“Soomlased ei ole teadupoolest väga jutukad inimesed, kuid uuringud näitavad, et 58% meist tunnevad, et avalik suhtlusstiil on muutunud ajas halvemaks ja see süvendab ühiskondlikke pingeid,” nentis Arikka. Timeout meetod toob erineva taustaga inimesed kokku ning suunab neid rahulikult ja süsteemselt arutama kogukonnas pakiliste küsimuste üle.

“Tegu ei ole konflikti lahendamise või teraapiaga. See on lihtsalt dialoog, näiteks oleme arutanud ka teemal jäähoki versus teater. Me ei pea olema üksteisega nõus või jõudma kindla lahenduseni. Unustame, et erineva maailmavaatega inimesi tuleb ära kuulata, nii avastad midagi uut ning lood sügavama arusaama erinevate küsimuste kohta,” selgitas soomlane, kelle andmeil on üle 114 000 tema kaasmaalase osalenud Timeout vestlustel.

Tartu 2024 Tartu Maailmaülikool eestvedaja Triinu Laan esitles kultuuripealinna aastal toimuvaid kogukonnaakadeemiaid, kus kohtuvad aktiivsed Lõuna-Eesti kogukonnad, tuntud teadlased ning kultuuritegijad, et parandada maailma.

“Anname vestlusele laiema informatsiooni põhja. Kaasame oma protessi teadlasi, kes räägivad faktidest ning siis hakkame neid kasutama kogukonna probleemide lahendamiseks. Tõsisemat dialoogi toetab ka väärtusmäng “Eesti rahva sada valikut”, mille mõte on rääkida üks lugu ja uurida, kuidas inimesed teatud olukorras käituksid,” rääkis Laan, lisades, et erinevalt soomlastest soovivad lõunaeestlased jõuda ühisele arvamusele.

Kultuurist kantud Lõuna-Eesti areng

Kultuurikompassil üles astunud eelnevate Euroopa kultuuripealinnade esindajad tõid välja, et õppisid kultuuri nägema märksa strateegilisemalt kui varem. Ka Lõuna-Eestis on sellise mõistmiseni jõutud.

Sündmuse eestvedaja ja Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots näeb kultuuripealinnas võimet anda suur tõuge kogu Lõuna-Eesti arengule. “Ühine kogemus aitab tugevdada kultuurivõrgustikke ning kultuurialane koostöö saab luua silda koostööle ka teistes valdkondades,” märkis ta.

Kultuurikorraldajad tunnevad vajadust tulla kokku ühisteks aruteludeks, kuna ollakse silmitsi sarnaste väljakutsetega hoolimata sellest, kus tegutsetakse. Laaneots näeb, et just Kultuurikompass on hea platvorm selle vajaduse täitmiseks.

Valga päeva jätkuks toimub 8. septembril Tartus Euroopa kultuuripealinnade regionaalse koostöö kogemuste vahetamiseks seminar. Ühises arutelus osalevad Euroopa kultuuripealinnade Kaunas 2022, Tartu 2024, Operation Pirkanmaa ja Aarhus 2017 regionaalse koostöö eestvedajad.