Juhtkiri: Eestis levib munapaanika

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Aeg-ajalt tabab Eesti tarbijat paanika. Levivad jutud, justkui oleks üks või teine toiduaine meie lettidelt kohe-kohe kadumas või siis tõusevad selle hinnad sellistesse kõrgustesse, milleni rahakott kuidagi ei küüni.

Korduvalt oleme üle elanud suhkrupaanika. Veel hiljaaegu erutas meeli tatar, mille järele tekkis ühtäkki selline nõudlus, et jäi mulje, justnagu sööks iga enesest lugupidav Eesti pere tatart nii hommikul, lõunatunnil kui õhtul.

Nüüd on käes munapaanika. Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas selgitas portaalile Delfi, et aasta algusest jõustunud Euroopa Liidu määrus uute kanakasvatuse reeglitega, mis keelustab munakanade pidamise senistes tavapuurides, on vähendanud kanamunade saadavust.

Et asi juba 1999. aastal vastu võetud euroliidu kanadirektiiviga seotud on, kinnitas Valgamaalasele ka Valgamaa suure munatootja Linnu Talu tegevjuht Astre Jaagant. Kuigi Eesti suured kanapidajad end aegsasti uute reeglitega kohandasid, ei oldud sama edukad meist lõuna pool. Need kanafarmid aga, kes 13 aasta jooksul linnusõbralikke puure kasutusele võtta ei suutnud, toodangut enam turustada ei saa.

Kui Eesti otsustajate kohta on öeldud, et nad täidavad kõiki Brüsseli käske saksa täpsusega ja aeg-ajalt seega oma inimestele liiga teevad, siis antud juhul on pigem lolli olukorda jäänud need riigid, kus hulgale tootjatele tuli eurodirektiiv kui välk selgest taevast. Nii ollaksegi mitmes riigis sunnitud lootma vaid võõramaistele munadele.

See aga tähendab, et kui seni toodi meie poodidesse märgatav hulk mune teistest Balti riikidest, siis nüüd suunatakse need pigem turule, kus lootust kõrgemat hinda saada. Olukorra teeb hullemaks, et ukse ees seisavad lihavõtted, mil munatarbimine tavalisest suurem.

Kuna oleme üpris edukalt üle elanud nii mõnegi paanika, tahaks loota, et ehk ei suuda munapaanikagi meid kuigi oluliselt häirida.

Tagasi üles