Täna, 3. jaanuaril kell 10.30 mälestatakse taas Eesti vabaduse eest võidelnuid. Meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
Neljapäev toob nii vaikust kui kellahelinat
3. jaanuar 2013, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kutsun kõiki üles sel hetkel peatuma ja mälestama esivanemaid, kes Vabadussõjas võitlesid, nägid vaeva, riskisid oma eluga ning paljudel juhtudel selle elu ohvriks tõid,» ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.
Valgas koguneti sel puhul Metsa tänava kalmistule. Kl 10.30 algaval tseremoonial teeb lühikokkuvõtte Vabadussõjast ning vaherahu väljakuulutamisest erumajor Meelis Kivi. Läbi viiakse ka välijumalateenistus, sõnavõttudega esinevad teiste seas maavanem ja linnapea.
Otepää Vabadussambale asetasid täna pärjad Otepää vallavanem Merlin Müür, Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus, andis teada Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht.
Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele kõikjal Eestis.
31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi.