Õietolmuallergia: mitte kõigi jaoks pole kevad ja suvi lust ja lillepidu

Taevavõlvil sillerdav päike, kahisev heinamaa ja soe suvetuul võivad tunduda mõnelegi ammu­oodatud unelmana. Ent õietolmuallergia all kannatavatele inimestele tähendavad soojad kevad- ja suveilmad aasta kõige vesisema nina ja aevastusrohkema perioodi saabumist. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi Tõlliste valla perearsti Martin Ruumeti sõnul pole maainimeste hulgas õietolmuallergikute arvu kasvu märgata, siis allergoloog Maie Jürisson ütleb, et see näitaja on Eestis siiski tõusuteel.

Eesti Allergialiidu juhatuse liikme ja allergoloogi Maie Jürissoni sõnul jääb õietolmuallergia levik elanikkonnas 10–20% vahele ja seda esineb sagedamini linnarahva seas. «Õhu saastatus muudab limaskestad ärritunuks, põletikuliseks ja läbipaistvaks. Vähene kokkupuude loodusega soodustab allergia kujunemist,» rääkis ta.

Tema sõnul rikastab kokkupuude taimede, loomade ja mullaga inimese kaitsvat mikrofloorat, mis omakorda aitab immuunsüsteemil paremini tasakaalus püsida ja vähendab allergia tekkimise riski.

«Minu arust läheb iga aastaga aina hullemaks. Kui tööle tulin, ei olnud allergikuid nii palju. Ma ei teagi, kas tõesti on meie õhk niivõrd saastunud või miks see hulk aina kasvab,» arutles Valga perearst Mare-Kristi Rosenberg. Tema sõnul on tavapärane, et patsient on alguses allergiline ainult ühe asja vastu, kuid aastatega hakkavad lisanduma muud tegurid, mis aevastama panevad ja nina vesiseks teevad.

Tülikad sümptomid

Peamised õietolmuallergia põhjustajad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm. «Õietolmuallergia avaldub kõige sagedamini pollinoosina, mida nimetatakse veel heinapalavikuks ning mis võib olla silmade, nina ja bronhide reaktsioon õietolmule,» rääkis Jürisson.

Tema sõnul on õietolmuallergia peamised sümptomid rohke vesine eritis ninast, nina sügelemine, ninakinnistus ja aevastamine. «Tavapärane on ka pisaravool, silmade punetus ja sügelemine. Vahel võib avatud kehaosadele, eelkõige näole, tekkida punetav ja sügelev lööve,» rääkis ta.

Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest just siis on õhus rohkem õietolmu. «Kui kevadel või suvel tekkiv nohu, millega ei kaasne viirusinfektsiooni tunnuseid, näiteks valus kurk, ning sümptomid sõltuvad mingil määral toas või õues olemisest, võiks kahtlustada õietolmuallergiat,» rääkis Jürisson.

Hilinenud kevad andis armuaega

Hilja saabunud kevad tähendas tänavu, et ka õietolmuallergia all kannatajad said natuke kauem hingetõmbeaega. «Lisaks on täheldatud üldise tendentsina õitseaegade nihkumist hilisemale ajale, kuid tolmlemise perioodid on pikenenud. Seda seostatakse kliimamuutuste ja globaalse soojenemisega,» rääkis Jürisson.

Mare-Kristi Rosenbergi sõnul hakkasid tänavu inimesed mullusega võrreldes hiljem allergia üle kurtma. «Kui muidu on paljud patsiendid kimpus juba märtsis, siis nüüd nihkusid kaebused hilisemaks ja tulid kõik korraga. Ilm läks ju ka väga järsku soojaks ja kõik hakkas üheaegselt õitsema,» rääkis ta.

Tippaega, mil allergikuid kimpus kõige rohkem, ei oska Rosenberg välja tuua, sest tema sõnul sõltub see väga palju patsiendist ja allergiast. «Üldiselt on nii, et näiteks kasetolmu vastu allergiline pääseb, kui puu õitsemise lõpetab. Mõnel teisel on jälle nii, et on mitme asja vastu korraga allergiline ja siis võib ta terve suvi kimpus olla,» rääkis ta.

Pole täielikult ravitav

Jürissoni sõnul jaguneb allergiaravi sümptomeid leevendavaks ehk sümptomaatiliseks ja teisalt põhjuslikuks. «Põhjuslik ravi on ravi allergeeni üliväikeste kogustega – see on spetsiifiline immuunravi. Ravi sobivuse ja meetodi otsustab arst vastavalt patsiendi haigusele, allergeenidele ja vanusele. Ravi võib olla süstidena või suukaudne ning on pikaajaline,» rääkis ta.

Rosenbergi sõnul võib allergia olla teataval määral ennetatav, kuid mitte täielikult. «Kui enne õitsemisaega hakata rohtusid võtma, siis on võib olla natuke kergem. Ei usu aga, et täielikult ennetatav on, sest kuskile klaaskuplisse ju keegi elama pugeda ei saa,» rääkis ta.

Peamiselt saavad hädalised abi apteegis käsimüügis saadaolevatest ravimitest, kuid need õnnetud, kellel allergia hakkab juba elu tõsisemalt segama, peaksid pöörduma perearsti poole. «Üldiselt on inimesed päris hästi informeeritud, loevad usinasti internetist infot ja tihti on nii, et patsient tuleb uksest sisse ja ütleb täpselt, et vot mul on selle ja selle vastu allergia ning vajan seda ja seda,» rääkis Rosenberg.

Tervislik eluviis leevendab

Tõlliste valla perearsti Martin Ruumeti sõnul on õietolmuallergia vastu allergilised pigem need, kes viibivad vähem looduses, kui need, kes maalähedase eluviisiga.

«Mulle tundub, et maaolustik on allergiale teatud määral isegi pidurdav. Seal elades on võimalik leida looduslikke vahendeid, näiteks omaenda kasvatatud kapsast, peeti ja porgandit, mis kõik väga kasulikud on ja aitavad hoida immuunsüsteemi tugevana,» rääkis Ruumet.

Tema sõnul on palju olulisem küsimus hoopis, miks osal inimestel üldse allergia tekib ja teistel mitte. «Üks asi on, et kirjutame välja ravimeid, mis sümptome leevendavad, aga inimest ju ei tervenda. Seega tuleks pigem teha kõik, et inimene üldse ei muutukski allergeenidele vastuvõtlikuks,» rääkis ta.

Ruumeti sõnul sõltub palju inimese enda immuunsüsteemi tugevusest ja puhtusest. «Mida rohkem on inimest nõrgestavaid ja immuunsüsteemi tasakaalust välja ajavaid asju – olgu need siis olmekemikaalid, e-ained, muud mürgid või ühekülgne toitumine –, seda tõenäolisem on haigestumine,» rääkis ta.

Tema sõnul on vajalik toituda mitmekülgselt ja tervislikult ning sümptomite leevendamisel võtta appi looduslikud taimed. «Näiteks kõrvenõgesel on allergiat vähendavad omadusi, samuti võilillel, kanarbikul ja teelehel,» rääkis ta.

Ruumet soovitab leevendust otsida ka kummelikreemist, aaloemahlast ja võilillejuurepulbrist, mis saadaval apteekides. «Kase preparaadid on ka väga kasulikud,» lisas ta.

NÕUANDED

Kuivade ilmade ajal tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti.

Ohutum on jalutada mere ääres.

Põletikuliste silmade kaitseks peaks kandma päikeseprille.

Autoga sõites ei tohiks avada aknaid.

Ei ole soovitatav käia metsas ega heinamaadel.

Tuppa ei maksa tuua urbi ega lõikelilli, ei ole soovitatav kasvatada toas ka püsililli.

Korterit tuleks tuulutada ühe akna kaudu, mille ette tasub riputada märg lina või spetsiaalne kaitsefilter.

Tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga.

Pesu ei tohi kuivatada õues.

Kui käiakse juba paljapäi, tuleks enne magamaminekut juuksed õietolmust puhtaks loputada.

Tuppa võib muretseda õhupuhastusseadme.

Allikas: Eesti Allergialiidu koduleht