Folkfestival pakub eksootikat

FOTO: Baltica

Baltica Sangaste maapäevale tulijaid võtavad vastu eksootilised esinejad Keeniast. Folkloorirühm Sanalimu tutvustab Aafrika rahvaste laule ja tantse.

Valgamaalastel on hea võimalus Baltica festivalist osa saada 5. juulil Sangastes, kus mee ja heina päevale lossihoovis paneb punkti pärimuspidu. Lisaks eestlastele saab näha külalisi Venemaalt, Sloveeniast, Keeniast ja Leedust.

FOTO: Baltica

Leedu folkloorirühm Ratilėlis toob Sangastesse kuulda-näha väga erinevaid rahvapille nagu torupill, karjapasunad, leedu kannel ja flöödid. Lisaks esitavad noored rahvalikke laule ja tantsunumbreid.

Baltica Sangaste maapäeva korraldaja Merle Tombak rääkis, et lisaks õhtusele pärimuspeole on päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi. «On õpitoad ja elu lööb kihama laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ning muul kohalikul toodangul.»

Õhtusel peol astub üles 100 külalist Venemaalt, Sloveeniast, Keeniast ja Leedust, lisaks eesti rühmad ja üksikesinejad. Tallinnast tulevad kohale tšuvaši kultuuriselts ja ansambel Palan, Tartust ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyska, Tartumaalt Väägvere külakapell ja Unipiha kooli folkloorirühm Päevakene.

Võrumaalt Meremäelt on oodata Mokornulga leelokoori ja Seto Miihi Summa, Põlvast folkloorirühma Käokirjas ja jutuvestjat Silvi Jansonsit.

Valgamaad esindavad Tombaku info põhjal kandlemees Ilmar Tiideberg, lõõtsamees Jaan Pähn, regilauluansambel Koidu Tähed ja segarahvatantsurühm Kõvvera Kõdara. Pidu jätkub hilisõhtul simmaniga.

Leedukad ja udmurdid üllatavad rahvapillidega

Leedust saabub Sangastesse folkloorirühm Ratilėlis, mis asutati 1991. aastal, toona koosnes see St. Matase põhikooli 11aastastest lastest. Kooli lõpetades jätkasid nad esinemisi Kaunase rahvamuusikakeskuses. Praegu on rühmas 20 14–18aastast liiget.

Noored laulavad, tantsivad ja mängivad rahvapille. 2009. aastal valiti Ratilėlis Leedu parimaks folkloorirühmaks. Lisaks kodumaale on nad osalenud festivalidel Bulgaarias, Saksamaal, Norras, Poolas ja mujal.

Venemaalt Udmurtiast tuleb pärimuspeole Novõi küla laste kunstikoolis tegutsev ansambel Koljadki, mis loodi aastal 1994. Rühm koosneb kunstikooli õpilastest ja õpetajatest. Ansambli repertuaar ja pillide valik on väga lai: liikmed mängivad flööte, pikkvilesid, akordionit, balalaikat, rütmiinstrumente ja teisi vanu rahvapille.

Koljadki liikmed on Tombaku sõnul ka osavad käsitöömeistrid ning enamik esinemisrõivaid on algusest lõpuni nende endi tehtud – kangakudumisest, vöödest, tikanditest rahvarõivaste õmblemiseni välja.

Koljadki osaleb ka kohaliku pärimuse kogumisel. Ekspeditsioonidel leitud laulud, kadrillid, pillilood ja kombed moodustavadki peamise repertuaari. 2006. aastal kasvas ansamblist Koljadki välja rühm Divo, kes keskendub venelaste pärimusele Udmurtias, Baškiirias ja Kirovi piirkonnas.

Sloveeniat esindab folkloorirühm Karavanke Kultuuriklubi, kes tuleb väikesest linnast nimega Tržič.

Sloveenid esitlevad rahvatraditsioone

Rühm loodi aastal 1966, see ühendab sadakonda tantsijat, muusikut, lauljat, näitlejat ja teisi kunstnikke, kes jagunevad viide rühma. Tantsijad, muusikud ja lauljad püüavad elustada Sloveenia rahvatraditsioone nii allikalähedaselt kui võimalik. Kõige olulisemaks varanduseks peavad klubilised oma rahvariideid, mis valmistatud muuseumist leitud vanade eksponaatide ja Sloveenia rahvarõivaste raamatute järgi.

Klubi on pälvinud rohkelt tunnustust nii kohalikul kui riiklikul tasandil, nad on tutvustanud oma pärimust Itaalias, Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Ukrainas, Türgis ja mujalgi.

Sangastes saab Tombaku sõnul sel korral näha-kuulda ka eksootilisi külalisi Aafrikast. Nimelt tuleb esinema Keenia folkloorirühm Sanalimu, kes tutvustab Aafrika rahvaste laule ja tantse, näomaalinguid, kostüüme, ornamente ja peakatteid. Tantsudel on erinevaid variante alates hüppamisest ja lõpetades kehaosade väristamisega trummimängu järgi.

Kavas olevad tantsud pärinevad Ida-Aafrikast Ugandast ja Tansaaniast, aga on ka Lõuna-Aafrika suulude tantse. Iga Keenia tantsu tarbeks on erinev kostüüm ning tantse saadavad pulseerivad trummid.

Sangastes toimuvat Balticat toetavad kohaliku omaalgatuse programm, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Sangaste vallavalitsus, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus, hasartmängumaksu nõukogu, Valgamaa rahvakunsti ja käsitöö keskselts ja Eesti rahvuslik folkloorinõukogu.

26. folkloorifestival Baltica, mis kestab 3.–7. juulini, toob kokku üle 2000 laulja, tantsija ja pillimehe ning pakub võimalust osa saada ehedatest pidudest mitmes Eesti paigas. Tänavune festival saab alguse Tartus, kus peo kõrghetkena peetakse Vanemuise kontserdimajas maha vägev rahvaste pidu. Peale Sangaste viiakse peo maapäev läbi Iisakus.

VÄLIS­ESINEJAD SANGASTES

Ratilėlis Leedust

Koljadki Venemaalt Udmurtiast

Karavanke Kultuuriklubi Sloveeniast

Sanalimu Keeniast

Allikas: Valgamaalane

Tagasi üles