Kodanike kaasamine lähendab riiki rahvale

FOTO: arhiiv

Võimu võõrandumine rahvast, inimeste madal valimisaktiivsus, vähene huvi ühiskonnaelu vastu ning passiivsus oma elu korraldamise võimaluste kasutamisel – need on tõsiasjad, millest nii poliitikud, analüütikud kui ka teised mõtlejad üha enam räägivad.

Võõrandumine vähendab inimeste usaldust riigi vastu ning seeläbi ka turvatunnet ja heaolu.

Eestis on registreeritud üle 21 000 mittetulundusühingu ja sihtasutuse, lisaks neile ei saa ära unustada sõna otseses mõttes loendamatuid seltsinguid, mis koondavad aktiivseid, kohaliku eluolu parandamise nimel tegutsevaid küla- ja linnaelanikke.

Seega tundub esmapilgul, et kodanikualgatust on piisavalt, kuid nii see ei ole. Alanev valimisaktiivsus on üheks põhjuseks, mis on sundinud mitmeid riike, nende hulgas ka Eestit kodanikualgatuse tugevdamiseks ning inimeste huvi tõstmiseks olulisi samme astuma, sest ilma kodanike osaluseta riik toimida ei saa.

Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon töötati välja kodanikualgatuse korras ning Riigikogu kiitis selle heaks 2002. aasta detsembris. Möödunud kuul arutas Riigikogu kodanikuühiskonna arengu teemasid uuesti, nüüd juba konkreetse tegevusplaani ja ettepanekute valgusel.

Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon on dokument, millesse on koondatud nägemus sellest, kuidas avalik ja kolmas sektor üheskoos saavad panustada Eestis kodanikualgatuse tugevdamisele.

Kontseptsiooni elluviimiseks on moodustatud valitsuse ja kodanikeühenduste katusorganisatsioonide esindajate ühiskomisjon.

Komisjoni otsused võetakse vastu konsensuse alusel pärast osapoolte seisukohtadega tutvumist, erimeelsuste läbiarutamist, kompromissideni jõudmist. Erinevate huvide tasakaalustamine võib tegelikkuses viia väga ettevaatlike sammudeni, mis ei pruugi tagada nähtavat edasiminekut.

Siiski on kogemus näidanud, et kui juba protsessi käigus arvestatakse üksteise erisuste, võimaluste ja tegevuspiirangutega, on võimalik jõuda soovitud lõpptulemuseni valutumalt kui kiire läbikaalumata tegutsemise ja populistlike otsuste abil.

Veidi enam kui aastase töö olulisemad tulemused on järgnevaks kaheks aastaks konkreetne tegevuskava arengukontseptsiooni rakendamiseks ning see, et oleme koostöös hakanud osapoolte rollidest ja võimalustest paremini aru saama.

Kodanikuühiskonna arendamine Eestis on üks valdkondi, milles oleme jõudnud etappi, kus tulenevalt senistest edusammudest ja välja kujunenud üksikutest süsteemiosadest on tervikliku tulemuse saavutamiseks oluline kaaluda hoolikalt läbi iga idee, valik ja võimalus.

See muudab kogu protsessi aeganõudvamaks ning hoolimata panustest ei pruugi saavutused kohe silma paista.

Me ei tohi oma otsuste ja tegevustega aga rutata, sest demokraatia ja koostööküsimused vajavad laiemat arutelu ning ka ühiskond ei ole võimeline oma hoiakuid kiiresti muutma.

Senise töö põhjal saab öelda, et tingimused ja vorm kodanikuühiskonna arendamiseks on olemas. Me jõuame oma eesmärgini, kui säilib osaliste huvi võrdselt nii protsessi kui ka lõpptulemuste vastu ning jätkub kannatust aruteludeks ja muutuste järkjärguliseks elluviimiseks.

Kutsun üles kõiki inimsõbralikust ühiskonnast hoolivaid inimesi kodanikualgatusest ja võimalustest rohkem mõtteid vahetama ning osalusdemokraatia võimalusi kasutama.

2005. aasta sügisel toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogude valimised on ainult üks sel aastal avanevatest võimalustest.

Tagasi üles