Eestis on puuetega inimestest tööga hõivatud vaid 17%. See näitaja on üks madalamaid Euroopa Liidus, kus nii mõneski riigis töötab üle poole puuetega inimestest.
Sotsiaalettevõtlus loob puuetega inimestele uusi võimalusi
/nginx/o/2019/05/14/12165240t1ha3df.jpg)
8. juuli 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste aastate jooksul on aga nii Euroopa Liidu vahendid kui ka riiklik tööturupoliitika võimaldanud mitmeid positiivseid arenguid riskirühmade, sealhulgas puuetega inimeste tööhõive suurendamiseks.
Tegemist on aga alles esimeste sammudega, mis nagu rahvusvaheline praktikagi, näitavad, et puudega inimeste võimalused töötada nn tavalistes ettevõtetes on üsnagi piiratud.
Euroopa Liidu riigid näevad sotsiaalset ettevõtlust võimalusena puuetega inimeste ja pikaajaliste töötute tööhõive suurendamiseks.
Sotsiaalettevõtete peaeesmärk ei ole omanikele kasumi tootmine, vaid töövõtjatele sotsiaalsete hüvede loomine. Oma juriidilise vormi poolest on need kas ühistud, mittetulundusühingud või sihtasutused.
Sotsiaalse ettevõtluse võimaldamise eeldus on aga mitmed poliitilised otsused ja muudatused seadusandluses. Kuna puudega inimeste ja pikaajaliste töötute töölerakendamine on seotud suuremate kulude ja riskidega, hüvitab avalik sektor sotsiaalettevõtetele osa palgakuludest või pakub neile maksusoodustusi.
Paljudes riikides on välja töötatud riiklikud tugisüsteemid sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks: koolitus, nõustamine, fondid.
Soomes pakuvad sotsiaalettevõtted riskirühmadele tööd alates 2004. aastast. Enne seda võimaldava akti vastuvõtmist toimusid tulised vaidlused teemal, kas tohib luua konkurentsis eeliseid teatud ettevõtetele.
Vaidluste tulemusena jõuti seisukohale, et riskirühmi tööle kaasav sotsiaalettevõte ei saa olla turumajandusettevõtete seas konkurentsivõimeline ilma toetusteta.
Soomes kehtivate seaduste järgi on ettevõte sotsiaalettevõte, kui töötajatest vähemalt 30% on kas puudega või pikaajalised töötud.
Puudega inimese palkamisel saab ettevõte seal kolm aastat toetust. Peale selle võib taotleda abi projektide elluviimiseks ning ettevõtte asutamiseks. Palgakuludest kannab riik 40% (maksimaalselt 15 500 eurot) iga taolise toetatud töökoha eest aastas.
Pikaaegsete sotsiaalettevõtluse kogemustega Rootsis on igas maakonnas loodud ühistegevuse nõustamise keskused, mida finantseeritakse 50% ulatuses riigieelarvest ja mis nõustavad sotsiaalettevõtteid esimese kahe tegevusaasta jooksul tasuta.
Paljudes Euroopa Liidu riikides arendati sotsiaalettevõtlust seoses Euroopa Liidu algatusega EQUAL, mille eesmärk oli uute meetmete väljatöötamine ja katsetamine, et võidelda ebavõrdsuse vastu tööturul.
Eestis sotsiaalettevõtlust EQUALi prioriteetide hulka paraku ei arvatud. Siiski algatati HAPECO projekt.
Projektis osales inimesi kolmest omavalitsusest ja kolmest maakonnast: Räpina vald, Viiratsi vald, Türi, Läänemaa, Hiiumaa ja Saaremaa. Osalenud said koolitust toimetuleku, ettevõtluse ja ühistegevuse alal, aga pakuti ka ametikoolitusi. Inimesi nõustati ning toetati ettevõtluse alustamisel ja ettevõtte majandamisel.
Iga piirkonna esindajad töötasid välja äriideed ja -plaanid ning täna valmistavad nende mittetulundusühingu vormis loodud ettevõtted käsitöötooteid ja pakuvad erinevaid teenuseid: laste mängutuba, puude ladumine ja lõhkumine, aiatööd, lastehoid, haljastus, matuseteenused.
Paljud puudega inimesed saavad hakkama nii ettevõtte juhtimise kui ka teenuste pakkumise ja toodete valmistamisega. Aga see nõuab põhjalikku koolitust, nõustamist, finantsabi ja koostöövõrgustikku.