Eesti Maaülikooli ja tervise arengu instituudi läbi viidud uuringust selgus, et Eestis uus zoonoos (inimesi nakatav loomade nakkushaigus) E-hepatiit on Eesti seafarmides laialt levinud ning viiruse antikehi avastati koguni ligi 62% proovidest.
Inimesele nakkav E-hepatiit on Eestis sigade seas laialt levinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edasiste uuringutega püüavad teadlased välja selgitada, milline on haiguse levik Eesti elanikkonna hulgas.
«Inimese E-hepatiit esineb endeemiliselt kogu maailmas, eriti Aasias, kus viirus levib vee kaudu,» rääkis maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaaria alusteaduste ja populatsioonimeditsiini osakonna dotsent Tiiu Saar. Neis piirkondades esineb haigus peamiselt üksikjuhtumitena, kuid on esinenud ka epideemiaid.
E-hepatiidi peiteaeg on dotsendi sõnul 15–60 päeva. «Haiguse sümptomid on sarnased teiste ägeda hepatiidi vormidega. Juhtivaks haigustunnus on naha ja limaskestade kollasus, millele võivad lisanduda halb enesetunne, isutus, iiveldus, oksendamine, palavik, kõhuvalu ja maksasuurenemine. Harva võib olla kõhulahtisust, naha sügelust ja naha löövet. Haigusest paranetakse mõne nädala kuni paari kuu jooksul,» rääkis dotsent.
Saare kinnitusel võib uuringute põhjal väita, et inimeste haigestumine E-hepatiiti on Euroopas ja ka mujal sagenenud. «Paljud uurimused on tõestanud, et zoonoos kandub kodu- ja metssigadelt inimesele vähe kuumutatud maksa, maksavorsti ja liha süües. Viirusega nakatumise risk on suurem ka farmitöötajate ja loomaarstide seas.» Näitena tõi Saar USA, kus uuringutega on kindlaks tehtud, et ligi veerand loomaarstidest oli viirusega nakatunud.
Uurimus, mis puudutas viiruse levikut seakarjades, selgitas välja, et kõigis uurimise all olnud 14 farmis avastati sigadel E-hepatiidi viiruse antikehad (proovidest oli positiivseid pea 62%).
«Meie uuringu tulemused näitavad, et E-hepatiidi viirus on Eesti sigade hulgas laialt levinud,» kommenteeris Saar. «Seega eksisteerib potentsiaalne risk nakkuse ülekandumiseks sigadelt inimesele.» Teadlase sõnul püütakse edasiste uuringutega välja selgitada, kas ja mil määral on see risk realiseerunud ning milline on viiruse levik Eesti elanikkonna hulgas.