Mõni aeg tagasi tekitas laialdast vastukaja teade, et 2010/2011. aasta talv võib Euroopasse tuua sellise pakase, millist pole sajandeid nähtud.
Kas eelolev talv tuleb tuhande aasta karmim?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt olevat Poola meteoroloogia ja veemajanduse instituudi ehk Poola ilmateenistuse klimatoloogid leidnud, et Golfi hoovuse aeglustumine põhjustab erakordselt käreda pakase. Septembri algupäevil levitati meedias aga pommuudist, et Golfi hoovus võib koguni seiskuda selle naftakoguse tõttu, mis sattus Mehhiko lahte puurtornide avarii tagajärjel.
Kui 19. septembril sadas Põhja-Eestis kohati tihedat rahet, nenditi, et küllap see ongi esimene märk jubedast talvest. Kas aga rekordkülma talve ennustustel on ikka alust?
On üldteada, et Golfi hoovus on «radiaator», mis soojendab Põhja-Euroopat. Kui nimetatud veevool ei suubuks kuumast Mehhiko lahest Põhja-Atlandi hoovusse, oleks meie kliima sarnane Siberi või Põhja-Kanada sama laiuskraadi aladega, meie segametsade asemel laiuks tundra või metsatundra.
Golfi hoovus on väga võimas: üle 100 km lai ning üle 800 meetri sügav. On arvutatud, et see veab endaga kaasas soojushulka, mis kataks inimkonna energiavajaduse sajakordselt.
Golfi hoovus hakkas peavalu tekitama viie aasta eest, kui brittide Southamptoni okeanograafiakeskusest pärit ekspeditsioon leidis, et hoovus on
12 aasta jooksul nõrgenenud 30 protsendi võrra. Arvutused näitasid koguni, et hoovuse samas tempos nõrkemine langetaks Inglismaal õhutemperatuuri kiirusega kraad kümne aastaga.
2009. aasta jaanuaripakase ajal demonstreeriti seal kosmosepilte lumistest Briti saartest – vaat selline hakkabki Inglismaa välja nägema Golfi hoovuseta! Miljonitele lohutuseks osundasid aga mitmed, näiteks NASA teadlaste uurimused vastupidisele, hoovuse soojenemise tendentsile.
Suur avarii naftapuurtornidega Mehhiko lahes lisas õli tulle diskussioonidele hoovuse saatuse üle. Itaalia teadlase Gianluigi Zangari väitel põhjustab naftaleke veetemperatuuri alanemise Põhja-Atlandil ligi 10 kraadi võrra.
Kas meid ootabki ees taoline järsk kliimamuutus, nagu seda demonstreeriti katastrooffilmis «Päev pärast homset»? Brittide kliimaprogrammide üks juhte Chris West väidab, et Golfi hoovuse seiskumine võib aset leida vaid tohutute mageveekoguste sattumisel hoovuse teele Põhja-Atlandil. «Ei ole selge, kust see vesi peaks tulema, isegi arvesse võttes sulavat Gröönimaad,» ütles ta samas.
Vene Teaduste Akadeemia okeanoloogiainstituudi asedirektor Mihhail Flint kinnitab, et Golfi hoovus pole surnud, vaid elab suurepäraselt. «Ökoloogiline katastroof puurtornidega mõjutas tugevalt Mehhiko lahe seisundit, kuid see ei suuda «tappa» hoovust.»
Mitmete maade teadlaste arvates võiks Golfi hoovusele saatuslikuks saada vaid väga suure koguse mageda vee jõudmine hoovuse teele või siis ookeani põhjas oleva mäeaheliku kiire kerkimine Šotimaa ja Islandi vahele. Need võimalused on aga väga vähe tõenäolised, vähemalt lähemas tulevikus. Ja üldse, niinimetatud kiired kliimamuutused ei toimu sugugi sellise stsenaariumi järgi, nagu võisime näha eelpool mainitud filmis.
Kas talv tuleb külm, normaalne või soe, ei oska keegi täpselt ennustada, isegi mitte suurimad meteoroloogiakeskused. Venemaa ilmateenistus lubab küll, et seekord saabub «ehtne vene talv». Aga seegi on vaid üks ennustus teiste seas.
Loodame, et meie näeme niinimetatud Harju keskmist talve, mis peaks olema pehmem meie külmapooluse Jõgeva keskmisest. Igatahes tuhande aasta, isegi sajandi külmim eesootav talv küll ei tule.
Olgu lõpetuseks ära toodud viimase poole sajandi Eesti talvede kõige külmemad ja soojemad keskmised õhutemperatuurid (detsember–veebruar)
Külmemad:
1984/85 – 9,3
1978/79 – 9,3
1969/70 – 8,9
1986/87 – 8,3
....................
2009/10 – 7,5 (8. koht)
Soojemad:
2007/08 – 0,9
1991/92 – 0,2
1974/75 – 0,4
1988/89 – 0,5
1992/93 – 0,6