Sõnnikumajandus vajab korrastamist

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõnniku laotamine põllule. Foto on illustratiivne.
Sõnniku laotamine põllule. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda kutsus jaanuaris põllumajandustootjaid osalema veekaitsele suunatud Eesti ja Läti koostööprojekti GreenAgri pilootprogrammis, mille käigus pakutakse põllumeestele oskusteavet keskkonnasõbralike meetodite rakendamiseks orgaaniliste väetiste kasutamisel. Pilootprogrammi valiti 11 ettevõtet.

«Ekspertkomisjonile laekus 21 sooviavaldust eri suurusega ettevõtetelt, väikseim kasutab maad 68 hektari, suurim aga 4000 hektari ulatuses. Taotlejad olid piimatootmise, teravilja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuse valdkondadest,» tutvustas osalejaid Eesti põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg. 

"Pilootprogrammis osalemiseks valis ekspertkomisjon välja 11 ettevõtet. Nende seas on ka Valgamaal Tõlliste vallas tegutseva FIE Kaupo Kutsari Eestimaa Lihaveis OÜ. Samuti Kassariotsa OÜ, Adoranna OÜ Ranna talu, Kritanto OÜ, FIE Airi Külvet Puutsa talu, Väätsa Agro AS, Adavere Agro AS,  Kehtna Mõisa OÜ, Vao Agro OÜ, Arkna Karjatalu OÜ ja FIE Ermo Sepp Sepa talu. 

Ettevõtted pidid programmis osalemiseks kirjeldama oma ettevõtte kitsaskohad sõnnikumajanduses, samuti peavad nad valmis olema programmi käigus panustama sõnnikumajanduse ja loomade karjatamistingimuste parendamisse," sõnas Riisenberg. 

Pilootprogrammi valitud ettevõtete seas on neid, kes toodavad põllumajandussaadusi nitraaditundlikul alal, samuti on esindatud mahetootjad. Ettevõtjate huvi on leida vastused küsimusele, kuidas veeseaduse karmistuvaid nõudeid täites säilitada ettevõtte konkurentsivõime ja tootlikkus. 

Näiteks lihaveisekasvatajad on mures loomade karjatamise piirangute pärast veekogude ääres, taotlejate sõnul on piirang pannud küsimärgi alla kogu sektori jätkusuutlikkuse. Piimatootmise ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted tõid probleemina välja märgatavalt lühenenud sõnniku laotamise aja. Uute reeglite täitmine nõuab eelkõige ettevõtetes sõnnikumajanduse ümberkorraldamist ja investeeringuid.

Pilootprogrammis osalevad ettevõtted saavad kogenud keskkonna- ja põllumajandusekspertidelt väärtuslikke nõuandeid ettevõtte keskkonnaküsimuste lahendamiseks ja veeseaduse karmistuvate nõuete täitmiseks. Neile tutvustatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja praktikaid orgaaniliste väetiste kasutamisel. Koostöös ekspertidega koostatakse igale osalevale ettevõttele individuaalne tegevuskava.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda koostöös Läti põllumeeste parlamendiga viib aastatel 2015–2019 läbi projekti GreenAgri, mille eesmärk on vähendada Eestis ja Lätis põllumajandustegevusest taimetoitainete vette leostumist ning sealt edasi Läänemerre kandumist, säilitades samas tootjate konkurentsivõime. GreenAgri elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere programmi 2014–2020 raames. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles