Head uut aastat, Valgamaa!

Heimar Lenk
, Riigikogu liige (Keskerakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heimar Lenk
Heimar Lenk Foto: Erakogu

Kas uus tuleb parem kui eelmine? Peame lootma, kuid eestlaste ajalukku läheb 2010 kindlasti raske aastana. Juba teist korda vahetas vaba Maarjamaa oma kroonid suure liidu kiretu valuuta vastu ja viskas kolme lõviga mündid ajaloo prügikasti.

Muidugi teeb see meele nukraks. Kuid ka ärevaks. Euroliidu rahandus on nõrgem kui kunagi varem. «Euroopa võlakriisile ei leidu kiireid lahendusi ning Hiina peab olema valmis probleemi suurenemiseks, eriti jaanuaris-veebruaris,» hoiatas ametlik Peking Brüsselit vaid mõned päevad enne läinud aasta lõppu ja lisas, et kriis võib lähiaastail muutuda krooniliseks.

Valgamaa harjub uue rahaga kindlasti kiiresti, kuid üha kasvavate hindadega vaevalt. Oma esimest europalka või -pensioni kätte saades mõistame, kui vaesed tegelikult oleme. Eurotsoonis ju lihtne meie palku ja hindu teiste riikidega võrrelda ning kogeda, et viie rikkama hulka jõudmiseks on meil veel pikk tee käia.

Kes aga ütles, et tee peab lühike ja elu kerge olema? Nad on täpselt niisugused, nagu nad ise endale teinud oleme. Pole ju kaugel see aeg, kui Rootsi pangad suure laenurahaga uinutasid. Kolm-neli aastat saime elada ilusa tuleviku eufoorias nagu rohutirtsud südasuvel.

2008. aasta keskel tõmbus taevas pilve ja järgmise aasta algul pidi peaminister Ansip nõustuma raevuka opositsiooniga parlamendis, et kriis on käes ja selles pole sugugi meeldiv elada.

Kolm aastat majanduslangust on inimestelt nõudnud erakordselt suurt kannatust ja loobumist osast oma palgast, aga rohkem kui saja tuhande puhul ka tööst. Valitsus pakkus vaid enneolematult suuri maksutõuse ning valusaid kärpeid sotsiaal- ja tervishoiuvallas.

Käibemaksu tõstmine ja aktsiiside suurendamine viis perede eelarvest tuhandeid kroone. Ainuüksi autobensiini 19kroonisest hinnast läheb pool Eesti enda riigimaksude peale.

Vaesus koputab paljude kodude ustele. Läinud aasta detsembris vastas Postimehe küsitlusele, kas teie jaoks on vaesus probleem, eitavalt vaid 6,4% küsitletuist. Üle 70% vastas, et nad on ise vaesed ja ülejäänud 23% tundsid vaestele kaasa. Muidugi tahaks meist igaüks end rikkaks pidada, kuid nüüd, mil oma eurodes pangakontot lihtne teiste euroala riikidega võrrelda, peame tunnistama, et oleme selle ala vaesemaid riike.

Lausparempoolne valitsus, kuhu ei kuulu ühtegi vasak- ega keskparteid, on küll hästi saanud hakkama riigi üldise rahandusega, kuid seda vaid selle sama riigi elanike rahakoti arvelt. Vaadates eelarvet, mille järgi tänavu elama hakkame, näeme, et nii sotsiaalvaldkond kui tervishoid on taas alarahastatud, omavalitsused saavad vähem kui lootsid, kõrge maksukoormus säilib.

Juba on rahandusminister Ligi oma Euroopa kolleegidele mõista andnud, et pärast eurole üleminekut on kavas tarbimismakse, mis esmajoones just keskmist ja vaesemat rahvast nuhtlevad, veelgi tõsta.

Kui valitsus kevadel ei muutu, ootab suve hakul meid ees veel hulk valusaid otsuseid. Niigi on majanduskriisi ajal eriti kannatanud just lastega pered, pensionärid ja töötud, kuid ka uued kärped tehakse ennekõike nende arvelt, sest neid on kõige rohkem. Kahjuks ei mäleta pikkade pühade kirevatest telesaadetest ühtegi reportaaži mõne tööst ilma jäänud perekonna kodust. Ikka räägime vaid rikastest ja ilusatest.

Miks aasta algul nõnda tõsine olen? Aga selle pärast, head lugejad, et on valimiste aasta. Ma tahaks igale valgamaalasele südamele panna, et ta märtsi esimesel pühapäeval kindlasti valimisjaoskonda läheks või internetis oma kodanikuks olemise kohustuse ära täidaks. Enne aga pikalt järele mõtleks, millist erakonda valida. Siis on vähemalt, kelle käest hiljem küsida, millal elu paremaks läheb.

Pealegi on saabunud aeg, kus igaüks peaks päevapoliitikas kaasa mõtlema ja selles aktiivselt osalema. Teleekraanilt näeme, kui jõuliselt Euroopa suurriikide rahvas pensioniea tõstmise või hindade kergitamise kohta oma arvamust avaldab.

Tõelisse kodanikuühiskonda, kus igal pereemal oma arvamus riigi asjade kohta välja kujundatud, peame sulama ka meie. Euroraha tsooni astunult, kui Eesti ajalooraamatus keerati täiesti uus lehekülg, teisiti enam ei saa.

Head uut aastat, Valgamaa rahvas! 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles