Ülle Juht

Ülle Juht

FOTO: Valgamaalane

1. Kas Te seisate selle eest, et ka madalapalgalised hakkavad saama oma töötatud aasta eest ühe pensioniaasta?

Kindlasti.
Olgu repliigina lisatud, et nimetatud probleem oli tõstatunud ka enne eelmisi Riigikogu valimisi, kuid kahjuks ei osutunud teema tänase valitsuse jaoks prioriteetseks.

2. Mida teete lähiajal selleks, et töötavatel inimestel oleks oleks võimalik olla haiguslehel ja seejuures maksta arveid ja toita peret?

Eelkõige püüan panustada elukeskkonna kvaliteedi tõstmisesse. Seda läbi mitmete sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamise eesmärgiga – tervem kodanik. Tervisepoliitika eesmärgiks peab olema inimeste täisväärtuslik elu ja tervena elatud aastad. Haigushüvitised peaksid moodustama 80% töötasust ning laste hooldamisel 100% töötasust.

3. Kas Teie meelest ei ole lastetoetus 19 eurot kuus meie laste mõnitamine?

Nõustun, et see on häbematult väike.

4. Kuidas kavatsete tekitada reaalseid töökohti?

Ettevõtluse arendamine, lisaressursside ja investeeringute suurendamine, kutseõppe ja ümberõppe edendamine, heade praktikate rakendamine.

5. Mida saate Riigikogus just Tõrva heaks teha?

Riiklike investeeringute suunamisel eelistan vaieldamatult oma maakonda ja kodukanti ning seisan selle eest, et maksimaalselt saaksid rakendatud nii tänaste kui tulevaste tööandjate huvid.
Samuti on mul võimalus seista riigieelarve vastuvõtmisel oma kodukandi huvide ja vajaduste eest. Tõrva piirkonna arengueelistused ja -vajadused tuginevad kehtestatud arengukavale.
Olulise muudatusena pean silmas omavalitsuste tulubaasi suurendamist, seda eelkõige läbi omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu protsendi suurendamise.

Omades kogemust kohaliku omavalitsuse juhtimisel oskan ma näha ka Valgamaa konkreetseid probleeme.
Kindlasti tuleb hoolitseda selle eest, et kohalike omavalitsuste tulude kärpimisega vähendataks proportsionaalselt ka kohustusi.

Kindlasti seisan selle eest, et riik ei dikteeriks omavalitsustele ühepoolselt kohustusi ilma vastavate ressurssideta. Taoline tegevus ei ole minu hinnangul mitte ainult ebamõistlik, vaid tihtipeale ka ebaseaduslik.

6. Kuidas suhtute euroliidust väljaastumisse?

Kindlasti ei poolda.
Kuulumine Euroopa Liitu on andnud Eesti majanduse arengule olulise tõuke.

7. Kuidas suhtute ettepanekusse keelata välismaalastele maa müümine?

Edasiste arengute kontekstis omavad investeeringud üha olulisemat rolli, kuid iga tehing vajab siiski eraldi käsitlemist.

8. Mil moel vähendate inimeste ärakolimist Valgamaalt ja Eestist?

Kui riiki juhitakse arukalt ja luuakse inimestele elamisväärsed tingimused, siis inimesed ei lahku sugugi kergekäeliselt oma kodukohast.
Minu hinnangul ei peaks me võitlema mitte niivõrd selle nimel, et inimesed ei lahkuks, vaid hoopis selle nimel, et inimesed tahaksid siin olla ja siin elada. Tahaksid siin oma lapsi koolitada ja vanaduspäevi veeta, teades, et neid ootab ees nende panusest ühiskonnale tulenev väärikas pension.

Palju oleks loota, et inimesed jääksid oma kodudesse, küladesse ja alevitesse, kui neil pole seal tööd, millega ennast ja oma peret toita. Seega on esmane ülesanne, tagada elementaarsete teenuste kättesaadavus ja tagada võimalus töökohale.
Oluline on põhjuse kõrvaldamine, mitte tagajärgede leevendamine.

Ühiskond on isereguleeruv süsteem, mis alati püüdleb tasakaalu poole. Seni kuni meie riik on ametnike, mitte inimeste jaoks, on rumal loota, et inimesed väärtustaksid oma sidemeid kodumaaga.

Loomulikult ei taha ma varju heita kõikide riigiametnike kohale, kuid mööda ei saa vaadata ka üldlevinud suhtumisest «võõras mure».

Kui inimene töötab välismaal, siis teatud aja möödudes on tal võimalik taotleda juba selle riigi pensioni. Mis tähendab aga seda, et nad ei pruugigi enam koju tagasi tulla. See suurendab omakorda riski, et ka nende lähikondsed järgnevad neile.
Majanduslikult seisneb probleem selles, et tulud jäävad riigieelarvesse laekumata.
Riigieelarvet lõpmatuseni kärpida pole aga paraku võimalik. Kui me vajume allapoole autonoomset tarbimist, seisame ühel päeval (juba lähemas tulevikus) silmitsi probleemiga, et me ei saa endale enam lubada tasuta kooliharidust või toimivat meditsiinisüsteemi.

Tunnistame ise kõikjal: Valgamaa on mõnus, turvaline ja elujaatav maakond. Siin on võimalik elada ja töötada.

9. Kas lubate seista Valga–Võru–Koidula rongiliikluse käivitamise eest?

Valga–Võru–Koidula rongiliiklus on oluline nii reisiliikluse kui ka kaubanduse arendamise aspektist. Sellest lähtuvalt on see üks olulisemaid küsimusi, mille lahendamisele peab eelkõige järgneva perioodi valitsus kõrgendatud tähelepanu suunama.
Teades nimetatud teema olulisust ja tähtsust ka meie maakonna jaoks, annan kindlasti oma panuse, et vastavalt prognoosile kavandatav ka realiseeruks.

10. Mida peaks tegema, et Valga haiglasse saada tööle uusi arste?

Selleks, et Valga haiglasse asuks tööle uusi arste, tuleb esmalt luua vajalikud keskkonnatingimused. Eriti, kui me räägime arstidest, kes elavad või praktiseerivad mujal.
Naiivne oleks mõelda, et arst peaks otsustama näiteks Valga haigla kasuks pelgalt seepärast, et siin on vaba töökoht.
Oluline on luua soovitud spetsialistidele vajalikud tingimused lasteaiakohtade, eluasemete ja teiste sotsiaalsete tegurite näol.
Kas see peaks olema täielikult või osaliselt linna poolt finantseeritud, on loomulikult omaette küsimus, aga ilma vajalike tingimusteta on minu hinnangul äärmiselt keeruline eeldada uute spetsialistide tööle asumist Valga linna.
Samuti on oluline palgaküsimus – tuleb tagada konkurentsivõimeline palk. Seda küsimust ei saa kahjuks lahendada vaid Valga haigla baasil. See kuulub lahendamisele riigi tasandil. Samas saame konkurentsivõimelist palka maksta nii arstidele kui ka kõikidele teistele spetsialistidele, kui Eestis on jätkusuutlik majandus ja tugevast majandusest laekuvad stabiilsed tulud riigieelarvesse.
Lisaks eeltoodule pakub Valga piirilinnana väga unikaalset võimalust koostööks nii väljaõppe kui ka tegevuspraktika osas Läti arstide ja tervishoiuspetsialistidega.

11. Kas olete viimastel aastatel osa võtnud heategevuslikest üritustest Valgamaal annetajana?

Ikka. Olen olnud ka ise mitmete heategevuslike tegevuste initsiaator.

12. Kuidas näete hetkel perearstinduse sektorit tegutsemas ja mida toob tulevik?

Tänane süsteem vajab muutusi. Ülisuure töökoormuse ja mahuka dokumendihalduse tõttu, mida omakorda pärsib bürokraatia, ei suudeta tagada kvaliteetset teenust igale patsiendile ja tegeleda iga patsiendiga vajalikul määral.
Pooldan pediaatrite koolitamise taastamist. See tagab lapsele professionaalse tervisekontrolli juba esimesest eluaastast.

13. Mida arvate Palestiina omavalitsuse püüdlustest iseseisva riigi poole ja kuidas hindate Eesti Vabariigi vaoshoitust selles küsimuses?

Toetan demokraatiat igal tasandil.
Meil on endal piisavalt probleeme, mis vajavad lahendamist.

14. Kas Teie arvates on üksikisikule kehtestatud kautsjon Riigikogu valimistel kandideerimiseks mõistliku suurusega?

Ma ei ole jurist, aga konsulteerides spetsialistidega olen aru saanud, et taolise kautsjoni seadmist võib defineerida isegi ebaseaduslikuks, kuna see on vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega. Minu hinnangul välistab selline arusaamatutel motiividel põhinev meede üksikkandidaatide kandideerimise Riigikokku. Ma ei mõista, miks peaks demokraatlikus riigis piirama üht olulisemat põhiõigust – õigust kandideerida. See pole ei aus, ei proportsionaalne ega ka seaduslik.

15. Milline on Teie hinne viiepalliskaalal Eesti riigi praegu võimuloleva koalitsiooni tegudele majanduskriisi leevendamisel?

Tänane olukord riigis ongi hinnang koalitsiooni tegevusele.

16. Kas toetate Pakri saarele tuumajaama rajamist?

Toetan.

17. Kui suur on Teie arvates minimaalne sissetulek kalendrikuus neljaliikmelisele perele (ema, isa, kaks kooliskäivat last), et end ära majandada?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb lähtuda väga erinevatest teguritest, kuid minu hinnangul ei tohiks see summa olla väiksem kui 500 eurot ühe pereliikme kohta.
Selle nimel tuleb langetada kaalutletud otsuseid, kuid jätkusuutliku majandusbaasi olemasolul pole see probleem.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles