Läti rahvusvähemuste koolides kohustusliku lätikeelse õppe kehtestamisel ähvardavad Lätit Euroopa inimõigusorganisatsioonide etteheited, ütles reedel presidendi riigikeelekomisjoni juht Andrejs Veisbergs.
Riigikeelne õpe vallandaks inimõiguslaste pahameele
26. veebruar 2011, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaisbergs ütles pärast kohtumist Läti presidendi Valdis Zatlersiga ajakirjanikele, et kohtumisel oli põgusalt juttu ka rahvuslaste ühenduse algatusest muuta põhiseadust, et viia rahvusvähemuste koolid 2012. aasta 1. septembrist esimesest klassist alates üle täielikult lätikeelsele õppele.
Presidendi riigikeelekomisjon on seda algatust juba arutanud. Selle heaks küljeks oleks läti keele parem omandamine, samuti ühtsem ja odavam riigikeele õpetamise süsteem. Puuduseks oleks aga see, et rahvusvähemused võivad oma laste emakeelse õppe õigust kaitstes pöörduda Euroopa inimõiguste kaitse organisatsioonidesse ning siis võib oodata karme kaebusi Läti riigi vastu.
Lisaks sellele oleks raske korraldada lätikeelset õppeprotsessi mitte üksnes venelastele, vaid ka teistele rahvusvähemustele, tunnistas Veisbergis.
Ka viitas ta, et olemasolev süsteem annab häid tulemusi, mistõttu tekib küsimus: kas tasub üldse midagi muutma hakata.
Presidendi pressiesindaja Ilze Rassa ütles ajakirjanikele, et Veisbergis tegi ettepaneku algatada ühiskondlik diskussioon selle üle, kas vähemuste lastele tuleks anda võimalus õppida riigikeelt alates esimesest klassist, et neil oleks kauem aega selle omandamiseks ning et nad saaksid paremini Läti ühiskonda sulanduda ja valmistuda riigikeelseks õppeks.
Rahvuslaste ühendus Kõik Lätile – Isamaale ja Vabadusele üritab koguda allkirju, et kuulutada välja referendum kõigi koolide üleviimiseks alates 2012. aasta 1. septembrist üksnes lätikeelsele õppele.