N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Prantslased tegid Eestiga tutvust kutseõppe kaudu

, reporter
Prantslased tegid Eestiga tutvust kutseõppe kaudu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kolm nädalat viibisid Eestimaal prantslastest kutseõppurid, keda võõrustas Valgamaa kutseõppekeskuse rahvas. 22–23aastastest keevitajatest koosnev seltskond sai käe valgeks kutseõppekeskuse köögis, kus koos kohalike õppuritega valmistati rummipalle. Tegevus noormeestele meeldis.
Kolm nädalat viibisid Eestimaal prantslastest kutseõppurid, keda võõrustas Valgamaa kutseõppekeskuse rahvas. 22–23aastastest keevitajatest koosnev seltskond sai käe valgeks kutseõppekeskuse köögis, kus koos kohalike õppuritega valmistati rummipalle. Tegevus noormeestele meeldis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaa kutseõppekeskuses olid uute teadmiste ja kogemuste jahil prantslastest kutseõppurid. Eestis veedetud nädalad tõid neile keelebarjäärist hoolimata üksjagu üllatusi ja elamusi.

Kui eelmisel kolmapäeval Valgamaa kutseõppekeskuses käisin, leidsin prantslastest keevitajad askeldamas kooli köögis, kus nad koos kutseõppekeskuse õpilasfirma noortega rummipalle valmistasid. Üheksa prantsuse noormeest koos juhendajaga viibivad Eestis esimest korda.

«Siin on väga külm. Linnad on teil nii väikesed, meil on sellised külad,» rääkis oma esmamuljetest Eestimaal Martin Chemiere, kes ise pärit Prantsuse väikelinnast, kus elab 50 000 inimest.

«Tõesti, ka mina nõustun Martiniga, et teil on siin väga külm,» lisas Matthieu Le Deley. «Valga kutsõppeasutus on väga ilusa disaini ja värvilahendusega. Siin on väga kenad ja moodsad õppeklassid ja lahked, sõbralikud ning oma tööle pühendunud õpetajad.»

Küsimus, mida nad eestlastest arvavad, pani noormehed esmalt muigama. «Sellele võiks vastata kokkuvõtlikult nii, et nad on väga tagasihoidlikud ja häbelikud. Eestlased elavad mingis häbelikkuse mullis. Kui see mull õnnestub katki teha, on nad toredad ja sõbralikud, laia silmaringiga inimesed,» sõnas Le Deley.

Eestlane esimest sammu ei tee

«Tõepoolest, nii see ongi. Eestlaste tagasihoidlikkus üllatas meid kõiki. Kui teha esimene samm, siis muutuvad nad vabamaks ja avatumaks. Esimese piiri ületamisega tuleb aga vaeva näha, sest jääda lootma, et eestlane selle esimesena teeb, ei tasu,» lisas Chemiere.

Mõlemal olid Eestist väga positiivsed muljed ning Valgamaa kutseõppekeskuse rahvast, kes olid nende võõrustajad, rääkisid nad ainult head.

«Meil on selle kolme nädala jooksul olnud väga tore ja huvitav aeg. Oleme tutvunud Eestimaaga, käinud väga põnevates kohtades ning osalenud huvitavates tegevustes. Näiteks toidutegemisega puutusin kokku esimest korda – varem pole köögis askeldanud. See oli tore kogemus,» rääkis Le Deley.

Chemiere lisas, et tema on küll kodus köögis toimetanud, kuid rummipalle pole iialgi valmistanud. «Väga vahva kogemus.»

Masinaõpetuse erialal õppivad noormehed saabusid Eestisse Euroopa Liidu rahastuse toel. «Valgamaa kutseõppekeskusesse tulek oli nende algatus. Võtsid meie kooliga ühendust ning uurisid, kas oleksime nõus neid võõrustama ja vastu tulema nende soovile tulla Eestisse praktilisi töökogemusi omandama. Olime nõus neid vastu võtma,» rääkis Valgamaa kutseõppekeskuse õppe­direktor Hiie Taniloo.

«Kümnele prantslasele praktikakohta leida polnud just keelebarjääri tõttu eriti lihtne, kuna Valga metalliettevõtted polnud nõus neid praktikale võtma. Õnneks saime kokkuleppe Paide masinatehasega, kes oli nõus noormeestele kahe nädala jooksul tööd, õpetust ja juhendamist pakkuma,» selgitas Taniloo.

Prantsusmaa ametikooli meister-juhendaja Guillaume Gelini hinnangul said õppurid masinatehases hästi hakkama, sest Eesti töökultuur Prantsusmaa omast eriti ei erine. «Meie ametikoolil on põhimõte tutvustada õppuritele teiste maade töökultuuri ja õpilased käivad praktikal paljudes riikides, näiteks Itaalias, Hispaanias, Tšehhis ja nüüd siis ka Eestis.»

Silmad särasid

Montaažimeister Toivo Metsalu vastas ajalehe Järvamaa Teataja küsimusele, kuidas noorte prantslastega hakkama saadi, et tema meelest oli keelebarjäärist tähtsam see, et prantslased tahtsid tööd teha ja neil silmad särasid. «Nad haaravad kõike lennult, isegi kui tõlki kohal pole, saame suheldud. Näitan töö ette või võtan käed-jalad appi,« ütles Metsalu.

Ka noormehed ise tunnistasid, et töökartust neil pole ja saadud kogemused kuluvad igati marjaks ära. Kaks nädalat Järvamaal möödusid kiiresti ning kolmanda nädala viibisid prantslased Valgamaa kutseõppekeskuses.

«Õpetasime siin neile joonistusprogrammi ja kaasasime nad ka praktilise keevituse loovprojekti,» rääkis kutseõppekeskuse õpetaja Ats Umbleja.

Valgas külastasid prantslased ka gümnaasiumi, raekoda ja kultuurikeskust, nad sõitsid ringi Lätimaal ja Lõuna-Eestis.

«Vaimustuses olid nad meie militaarpargist, kus said laskesimulaatoril kätt harjutada, ning Jaanikese lasketiirust, kus nad said esimest korda relvadega täpsuslaskmist proovida,» rääkis Taniloo. Tore kogemus oli  noormeestele eesti rahvatantsude õppimine koos Eesti neidudega Maria Siku juhendamisel. Külastati ka Valga bowling’u-saali.

«Noormehed olid väga töökad, avatud ja pealehakkajad. Nende tööga ja töösse suhtumisega jäid igati rahule ka Paide masinatehase inimesed. Nad said meie inimestega kiiresti kontakti, olid head suhtlejad, kuigi enamik neist inglise keelt ei rääkinud,» sõnas Taniloo. Õppedirektori sõnul koostöö prantslastega jätkub ning käivad läbirääkimised ka Valgamaa õppurite Prantsumaale praktikale suunamiseks.

Prantslased viibivad Eestis Euroopa Liidu Erasmuse projekti toel.

Märksõnad
Tagasi üles