Gripp nõudis rohkesti ohvreid südamehaigete seas

Mõnigi haigestunud inimene tuli kiirabiga haiglasse toimetada. Foto: Tomi Saluveer

Eelmisel nädala langes Eestis terviseameti teatel grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv veelgi.

Arstide poole pöördus 4209 haigestunut, neist ligi 46 protsenti oli lapsed. Haigestunute üldarv vähenes 20 protsendi võrra, nende hulgas vähenes gripitaoliste haigestumiste arv 24 protsendi võrra.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal moodustas 67% teiste viiruste põhjustatud haigestumisest. Viimase kolme nädala jooksul vähenes laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv. Hooaja jooksul võimutsenud B-gripiviiruse asemel sai aga domineerivaks A-gripiviirus.

Laboratoorse kinnituse sai eelmisel nädalal 172 A-ja 73 B-gripiviirust. Alatüpeeriti 5 A-gripiviirust, neist 4 oli A(H3) ja 1 A(H1N1)pdm.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt  laialdaseks. Gripihooaja lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritute arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.  Hooaja algusest ehk oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 1668 inimest, neist 108 inimest lisandus viimase kolme nädala jooksul.

Kõikidest haiglaravi vajanutest moodustavad suurema osa vanemaealised, keda oli üle 56 protsendi. Tööealiste vanusrühmas 20–64 eluaastat oli haiglaravi vajanuid 18 protsenti, laste vanusrühmas veidi alla 25 protsendi.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud sel hooajal 199 inimest, sealhulgas kaks last vanuses 5–14 eluaastat ja 24 inimest vanuses 20–64 eluaastat, ülejäänud 173 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajak Eestis surnud 87 inimest. Nende mediaanvanus oli 81, haiglaravi kestvus keskmiselt 7,5 päeva (1-37 päevani). 18 inimest paigutati intensiivraviosakonda hooldekodudest, neist 9 suri.

Kõik gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kuulusid riskirühma vanuse ja kaasuvate haiguste tõttu. Põhilisteks riskifaktoriteks kujunesid südameveresoonkonna haigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 44 patsiendil, teistel patsientidel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest esinesid sagedamini krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, vähk, neerupuudulikus ja diabeet.