Riigimetsas algasid suuremahulised tööd

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsaistutus.
Metsaistutus. Foto: Sille Annuk / Postimees

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) alustas sel nädalal sügisese metsaistutusega, mille käigus pannakse kasvama miljon kuuse taime. Samuti on alustatud suuremahuliste metsauuenduse hooldamistööde ning ulukitõrjetöödega.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul on senise seitsme aasta kogemused sügisistutusega olnud head ning see aitab hajutada ka töökoormust kevadisel metsauuendamise perioodil.

Kuuskede istutamiseks on sügisesed tingimused soodsad, sest on piisavalt niiskust ja pole nii kuuma päikest, samuti on taimede transport ja hoidmine väiksema riskiga.

„Tänavune põuane kevad ja suvi jääb kindlasti paljudele meelde, kuid praegusel hetkel võime öelda, et metsakasvatajate hea tööde planeerimise ning taimekasvatuse kvaliteedi tõttu on tulemused head. Oleme  järjepidevad ning uuendame kõik raiesmikud sobivaima puuliigiga ka siis, kui see nõuab meilt lisapingutust“ lisas Väät.

RMK istutas kevadisel perioodil kokku pea 20 miljonit taime, millest mändi 10,1 miljonit, kuuske 8,2 miljonit, kaske 1,5 miljonit. Kokku istutatakse sel aastal 21 miljoni taime 7 420 hektaril. Külvatakse 320 hektaril ning loodusliku uuenduse tekkele aidatakse kaasa umbes 2000 hektaril.

Käivad ka aktiivsed metsauuenduse hooldamistööd, mille käigus puhastatakse noorte taimede ümbrus rohust ja konkureerivatest puudest. Kokku tehakse metsauuenduse hooldust umbes 23 500 hektaril, millest suurim osa sügisel enne lume tulekut. Lisaks toimub noore metsa kasvutingimuste parandamiseks ja liigilise koosseisu kujundamiseks 18 000 hektaril valgustusraie.

Samuti teeb RMK tänavu sügisel esmakordselt suures mahus ulukitõrjetöid, mille käigus pritsitakse noori mände veel ja lambarasval põhineva loodusliku vahendiga, mis peletab loomi taime söömast. „Oleme teinud katseid erinevate repellentidega piirkondades, kus sõraliste arvukus on kõrge ning see vahend on andnud parimaid tulemusi. Sel sügisel alustame kahjustuste vältimise eesmärgil pritsimistöödega üle Eesti, kokku umbes 1500 hektaril,“ selgitas Väät.

Pritsimistöid on võimalik teha kuiva ja sooja ilmaga, et repellent püsiks taimel ega hanguks pritsimisel. Tõrjevahendi toime kestab kuus kuni kaheksa kuud, kattes kõige ohtlikuma aja hilissügisest kuni varakevadeni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles