Valitsuse moodustamiseks kulus üle kolme kuu
Läti ajakirjanik: pikad valitsuskõnelused on halb märk

Läti sai lõpuks valitsuse.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Läti seim kiitis kolmapäeval heaks uue valitsuse eesotsas peaminister Krišjānis Kariņšiga. Uut valitsust toetas 100-kohalises seimis 61 ja vastu oli 39 saadikut.

Uue Ühtsuse liikme Kariņši valitsusse kuulub viis erakonda: Uus Ühtsus, Uus Konservatiivne Partei (JKP), KPV LV (Kellele kuulub riik), Arengu Eest/Poolt ja Rahvuslaste Ühendus.

Ehkki KPV LV kuulub valitsusse, ei toeta seda kõik erakonna seimiliikmed. Viis neist hääletas kolmapäeval Kariņši valitsuse vastu.

Valitsusse kuuluvad peaminister ja 13 ministrit. Eelmist valitsusest, mille moodustasid Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS), Ühtsus ja Rahvuslaste Ühendus, jätkab uues valitsuse neli ministrit, kellest kaks vahetab ministeeriumi.

Oma portfellid säilitavad välisminister Edgars Rinkēvičs (Uus ühtsus) ja kultuuriminister Dace Melbārde (Rahvuslaste Ühendus).

Ehkki Uuel Ühtsusel on viiest erakonnast parlamendis kõige vähem mandaate – kaheksa –150, sai sedapuhku just selle partei liikmest peaminister.

Uue valitsuse moodustamise protsess oli Lätis sel korral taasiseseisvumisjärgse ajaloo pikim ja selleks kuluks 6. oktoobri seimivalimiste järel kolm ja pool kuud.

Enne Kariņšit said president Raimonds Vējoniselt ülesande valitsus moodustada JKP esimees Bordāns ja KPV LV-i liige Aldis Gobzems, kuid kumbagi ei saatnud selles edu.

Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjanik Inga Karpova ütles, et praegu on veel vara öelda, kuidas võiks uus valitsus mõjutada piiriülesesse koostöösse Eesti ja Läti. Küll aga on tema sõnul valitsuskõneluste sedavõrd pikk kestmine ohumärk valitsuse töövõime seisukohalt.

Tagasi üles